Kaubandussõda annab Euroopale võimaluse kasutada olukorda ära strateegilise eelise saavutamiseks ning tõuke vähendada sõltuvust USA-st, olgu see tehnoloogia, energia, kaitsetööstuse või toormete osas, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ameerika Ühendriikide mäng tollimaksudega ning Euroopa Liidu vastutollid vaba kaubavahetust ei toeta. On selge, et lõputult vastastikku tollimaksude tõstmine ei too kasu kummalegi poolele. Küll aga võib ebakindel olukord anda Euroopa ettevõtetele hoopis kasvueelise.
Eesti toetab reeglitel põhinevat vabakaubandust
Riikidevaheline kaubandus on nüüdseks niivõrd läbi põimunud, tarneahelad omavahel tihedalt seotud, et ühe ja eriti suure osaleja otsused mõjutavad paratamatult kogu mänguväljakut. Niigi keerulisse kaubanduspoliitilisse pilti lõi täiendava mõra USA pöördeline kaubanduspoliitika.
Euroopa Komisjoni hinnangul on tollimaksude vahe juba lausa kümnekordne, kuna paljude EL-i kaupade eksport USA-sse on maksustatud 25-protsendilise tollimaksuga ning isegi ajutise peatamise ajal on EL-i koguekspordi kaalutud keskmine kümme protsenti. Euroopa Liit maksustab endiselt importi USAst paari protsendiga.
Valitsuses otsustasime toetada EL-i vastumeetmete ajutist peatamist kuni 90 päevaks, et anda lisaaega Euroopa Liidu ja USA läbirääkimisteks.
Ettevõtjatele annab kindlustunde reeglipõhisus ja teadmine, et seadused, määrused ja maksumäärad kehtivad just selliselt, nagu need on seatud. Järsud muutused mängureeglites toovad kaasa ebakindlust, õõnestavad usaldust ja sellega ka ettevõtete võimalusi planeerida oma tegevusi. See omakorda tõstab toodete ja teenuste omahinda ja pärsib lõpuks majanduskasvu. Seda me ju keegi ei soovi, isegi mitte USA.
Eesti toetab igal juhul reeglitel põhinevat vabakaubandussüsteemi, mis on olnud aluseks ka meie majandusedule. Liberaalne majanduspoliitika on meid väga hästi teeninud, sest oleme 1991. aasta raputustest alates üks kiiremini kasvanud arenenud majandusi maailmas.
USA ja EL-i kaubandus- ja investeerimissuhe on maailma suurim
Kui USA kehtestas 12. märtsil Euroopa Liidule 25-protsendilised imporditariifid terasele ja alumiiniumile, siis Euroopa Liidule tähendab see tolle 28 miljardi dollari väärtuses. Oma majanduse kaitseks kehtestasime vastutollid 22 miljardi euro väärtuses. USA jätkas aga tollide kehtestamist autodele ning 2. aprillil otsustati tõsta tollimakse veel 20 protsenti. Sellele pole Euroopa veel vastanud.
Loomulikult sooviksime võimalikult madalate, ideaalis olematute tariifidega kaubanduslepingut võimalikult paljudele kaubagruppidele. Euroopa Komisjoni andmetel oli mõlema poole keskmine tollimäär varem ligikaudu üks protsent. 2023. aastal kogus USA Euroopa Liidu ekspordilt tollimakse ligikaudu seitse miljardit eurot ja Euroopa Liit kogus USA ekspordi pealt ligikaudu kolm miljardit eurot.
Vähem tähtis pole seegi, et Euroopa Liidu ja USA kaubandus- ja investeerimissuhe on maailma suurim, moodustades 42 protsenti maailma SKP-st ja toetades enam kui 16 miljonit töökohta.
Praegu pole meil vähimatki teadmist, milline võib olla USA järgmine samm ning kuidas lõppevad läbirääkimised Euroopa Liiduga. Igal juhul loodame järgmise 90 päeva jooksul jõuda mõistliku lahenduseni. Vastasel juhul on Euroopa valmis vastama vastumeetmetega, sest olukord, kus kahel võrdsel arengutasemel oleva riigi vahel on tollimäärades ca kümnekordne erinevus ei ole majanduslikult jätkusuutlik.
Ameeriklased ei soovi ise Nike tosse toota, vaid neid kanda
Tasub meenutada, et Euroopa Liidule kehtestati tollimaksud ka Donald Trumpi esimesel ametiajal, sh terasele ja alumiiniumile. Selle poliitika tulemused on nüüd teada: vastavate toodete tootmine USA-s ei suurenenud. Küll aga tõusid hinnad ja vähenes Euroopa Liidu eksport USA-sse ning kasvas import kolmandatest riikidest, kust oli odavam tarnida.
Arvata, et nüüd läheks teistmoodi, on pehmelt öeldes naiivne. Praegune ettearvamatu mäng veelgi kõrgemate tollimääradega toob tõenäoliselt kaasa veelgi suuremad hinnatõusud ja seda ameeriklaste kahjuks.
Lisaks on näha, et USA-s ei soovita tegeleda tootmisega, vaid pigem valmis tooteid tarbida. Eriti kõnekas näide on sõiduautod: 2024. aastal eksportis EL USA-sse ligikaudu 750 000 sõidukit, mille koguväärtus ulatus 38,5 miljardi euroni. EL importis USA-st ligikaudu 164 000 sõidukit, koguväärtuses 7,7 miljardit eurot. Veel ilmekam ja lihtsustatud näite on juba aastaid tagasi toonud üks tuntud USA koomik, kes ütles, et ameeriklased ei soovi Nike tosse ise toota, vaid neid kanda.
Ebakindel olukord võib anda Euroopa ettevõtetele kasvueelise
Tollimaksud avaldavad mõju ülemaailmsele kaubandussüsteemile tervikuna ning ettearvamatus loob ebakindlust. Eesti majandust mõjutavad USA kehtestatud tollimaksud peamiselt läbi Saksamaa ja Skandinaavia majanduste, kuid see mõju on esialgu pigem väike.
Euroopa Keskpank on hinnanud, et USA esialgsed tollid vähendaks euroala majanduskasvu 0,3 protsendi võrra esimesel aastal, aga kui tulevad uued tollid ja ka vastutollid, siis võib mõju ulatuda üle ühe protsendi.
Negatiivseid mõjusid ei saa täielikult välistada. Küll aga annab kaubandussõda Euroopale võimaluse kasutada olukorda ära strateegilise eelise saavutamiseks ning tõuke vähendada sõltuvust USA-st, olgu see tehnoloogia, energia, kaitsetööstuse või toormete osas.
Euroopa enda kaitsevõimekuse suurendamine annab omakorda kasvueelise ka Eesti kaitsetööstusettevõtetele. Lisaks võib Euroopa kasutada olukorda ära oma tööstuse moderniseerimiseks. Eesti tipptasemel IT- ja tehnoloogiaettevõtetel on suur eelis ja võimekus panustada senisest enam Euroopa tööstusettevõtete digitaliseerimisse ja automatiseerimisse.
Praegu on pea võimatu öelda, millega see kaubandussõda lõppeb ja millal see lõppeb. See võib lõppeda senisest kõrgemate tollimaksudega ning suurema protektsionismiga, aga võib olla ka selline lõpptulemus, et sõlmitakse uued vabakaubanduslepingud ning tollimaksud jäävad üldse ära. Iga uus päev toob uusi arenguid. Säilitame külma närvi, jälgime olukorda ja vajadusel reageerime.