Nagu kevadel ootame kannatamatult lume sulamist, nii igatseme ka majanduses pärast pikka langust märke paranemisest ja lootusest. Eesti majandus on väike ning sõltub tugevalt meie kaubanduspartneritest ja naaberriikidest. Pole vaja pikalt peatuda tõsiasjal, et sõda Ukrainas on paratamatult muutnud Eesti positsiooni nii investeeringu- kui ka reisisihtkohana – ebakindlus mõjutab otseselt ettevõtete ja tarbijate käitumist, kirjutab riigikogu liige Pipi-Liis Siemann.
Siiski on pärast järjepidevat langust näha majanduses ka helgemaid märke. Võib ettevaatlikult väita, et majanduslanguse põhi on ületatud. Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoosi järgi kasvab SKP tänavu 1,5 protsenti ning 2025. ja 2026. aastal kiireneb kasv vastavalt 2,4 protsenti ja 2,8 protsenti. Kriiside põhjustatud madalseisust väljatulek nõuab aga aega.
Eestis on tootmiskulud võrreldes konkurentidega kiiremini suurenenud – energia, tööjõu ja sisendite hinnad on surve all. Ilma odavama energia või kõrgema tootlikkuseta on ettevõtetel keeruline rahvusvahelisel turul püsida. Tootlikkuse kasv eeldab aga pikaajalisi investeeringuid tehnoloogiasse ja oskustesse.
Elukalliduse surve ja maksupoliitika
Elukallidust suurendavad tänavu eelkõige toidu ja teenuste hinnatõus, sealhulgas automaksu kehtestamine ning käibemaksu ja aktsiiside tõus. Maksutõusud on inimestele ebameeldivad, ent kui arvestada julgeolekuolukorda ja riigi rahastamisvajadusi, siis on need valitsuse hinnangul vältimatud. Rahandusministeeriumi hinnangul moodustavad maksutõusud ligi kolmandiku 2024. aasta inflatsioonist.
Eelarve tasakaalu nimel rakendatavad meetmed piiravad paratamatult inimeste ostujõudu ja tarbimist, mis omakorda aeglustab majanduse taastumist. Siiski peaks tarbijakindlus tasapisi paranema ning kodumajapidamiste tarbimine on tagasihoidlikus, kuid positiivses kasvus.
Tänavu jõustuv tulumaksuvaba miinimumi reform ehk maksuküüru kaotamine suurendab paljude töötajate netosissetulekut hüppeliselt, mis peaks avaldama tarbimisele positiivset mõju.
Ehkki kiiret majanduskasvu ja jõudsalt kerkivaid palku pole veel silmapiiril, on kevadele kohaselt siiski märgata helgemaid välgatusi.
Väliskaubandus. Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta veebruaris Eesti kaupade eksport 12 protsenti ja import kümme protsenti võrreldes aasta varasemaga. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes neli protsenti.
Jaekaubandus. Veebruaris oli jaekaubanduse kasv Eestis 5,2 protsenti, mis oli Euroopa Liidus suuruselt kolmas, eespool on vaid Luksemburg ja Küpros. Võrdluseks: Leedus oli kasv 2,9 protsenti, Lätis langus 0,8 protsenti, Euroopa Liidu keskmine kaks protsenti.
Teenused. Eksport suurenes 2024. aasta jaanuaris 10,6 protsenti, mis oli Euroopa Liidus teine suurim kasvutempo, jäädes alla vaid Taanile (16 protsenti). Euroopa Liidu keskmine oli 3,3 protsenti.
Turism ja transport. Hea uudis majutus- ja toitlustussektorile on see, et välisturistide arv on taastunud 2019. aasta tasemele, suurenedes aastases võrdluses kolm protsenti.
Tallinna lennujaama reisijate arv püstitas uusi rekordeid ja kasvutrend jätkub. Ka Tallinna sadama andmetel on reisijate hulk suurenenud 3,5 protsenti, sealhulgas välismaalaste puhul koguni seitse protsenti.
Kinnisvaraturg. Madalama inflatsiooni ja langevate intressiootustega on oodata kinnisvaraturu järkjärgulist taastumist aasta jooksul. Inflatsiooni langus alla viie protsendi ja mõõdukas palgakasv toovad paljudele peredele leevendust, eriti neile, kel on pangalaenud või liisingukohustused.
Palgad, pensionid ja tööturg
Kuigi hinnatõus on olnud kiire, on ka keskmised palgad ja pensionid suurenenud. 2023. aastal tõusis keskmine brutopalk ligi kaheksa protsenti ning samasugune tempo jätkus ka 2024. aastal. Pensionid tõusid 2023. aastal 10,6 protsenti ja aprillis 2024 lisandus veel 5,7 protsenti. Need kasvud ei korva täielikult ostujõu langust, kuid võimaldavad järkjärgulist taastumist.
Töötuse määr on hakanud aeglaselt langema ja tööhõivemäär püsib kõrge. See loob eeldused palgasurve tekkeks ja toetab kodumajapidamiste sissetulekute kasvu.
Kokkuvõtteks. Eesti majandus on veel habras, ent mitmed näitajad viitavad sellele, et oleme languse põhjast liikumas väljapoole. Et taastumine oleks kestlik, vajame stabiilset maksukeskkonda, tootlikkuse kasvu ja tugevat tööjõuturgu. Nagu kevad, ei tule ka majanduse tärkamine üleöö – kuid esimesed rohelised võrsed on juba näha.