Uue valitsuse ja koalitsioonileppe teemadel on sotside eestvõttel hakanud võltslikku elu elama väide, justkui oleks kõik kliimapoliitikaga seonduv nüüd vaiba alla pühitud. Tegelikult ei kao kliimamuutustega seonduvad nähtused Eesti ega Euroopa argielust kuhugi ja ei kao ka kliimapoliitika valitsuse laualt, kirjutab riigikogu liige Hanah Lahe.
Viimastel nädalatel on poliitilises debatis hakanud levima narratiiv, nagu oleks uus valitsuskoalitsioon otsustanud kliimapoliitika sootuks hüljata. Väite eestvedajateks on peamiselt sotsiaaldemokraadid, kes üritavad valitsusest välja jäämise järel end taas pildile upitada, luues valekampaaniaga muljet, justkui nemad oleksid ainsad rohepoliitika kandjad Eestis. See pole aus ega tõene.
Kliimapoliitika ei kuulu maailmavaateliselt ühelegi erakonnale või poliitilisele liikumisele, sest see puudutab meid kõiki sõltumata maailmavaatest, erakondlikust kuuluvusest või ametipositsioonist. Öelda, et uue valitsuse ajal kaob kliima tahaplaanile, tähendab kas teadlikku soovi moonutada reaalsust või alahinnatakse sellega Eesti inimeste mõistmist.
Uue valitsuse töö kliimapoliitikaga jätkub. Hetkel toimuvad valdkondlikud läbirääkimised, mis jõuavad konkreetsete tegevusteni lähikuudel. Koalitsioonileppes on sõnastatud selge suund: puhta majanduse kasv, taastuvenergia areng, ringmajanduse tugevdamine ja Eesti loodusressursside targem kasutamine. Need seavad kliimapoliitikale tugeva aluse.
Kliimapoliitikat ei tehta käskude ja kabinetipimeduses tehtud otsustega, vaid läbimõeldult ja koostöös ühiskonnaga. Sellest peab kujunema osa toimivast majandusest, mitte seda pärssiv pidur. Näiteks on ETS-süsteem ehk süsinikukaubandus hea näide majanduse ja kliimapoliitika omavahelisest positiivsest koosmõjust.
Kliimaseadus ei saa kunagi olema perfektne
Koalitsioon seadustab kliimaeesmärgid ja minu seisukoht on, et vorm peab jääma samaks, nagu see oli 2023. aastal seadust koostama hakates, ehk tegemist oleks eraldi raamseadusega.
Kliimaseadus on oluline maamärk 2050. aastani ning konkreetne siht ja suund, millest joonduvad riik ja kõik sektorid. Võib öelda, et tegu on ühe ambitsioonikama ja pikaaegsema vaatega plaane, millega Eesti tulevikku kunagi kujundatud on.
Praegu valmis töötatud kliimaseadus ei ole tõesti perfektne. Jah, kliimaseadus on saanud kriitikat nii looduskaitsjatelt kui ka ettevõtjatelt. Aga. Esiteks on selline vastandamine juba halb, ma usun siiralt, et kõik kliimaseaduse aruteludel osalejad soovivad, et Eestil läheks hästi. Teiseks ei saa kliimaseadus ei saa kunagi olema parim lahendus kõigest ega ole seda ka üheski riigis seni olnud. Seda ka peale seaduse “lahti võtmist” ja uusi arutelusid. Ent ma möönan, et seadus saab alati olla parem ja selle nimel ka pingutatakse.
Kliimamuutustega võitlemine ei lõppe 2050. aastaga
Kliimakriis on selle sajandi suurim väljakutse kogu maailmale ja ilmselgelt suurem mure kui mõne poliitiku või erakonna reiting.
Töö kliimamuutuste leevendamise ja/või nendega kohanemisega ei lõppe kliimaeesmärkide seadustamise või aastaga 2050. Kliimaseaduse vastuvõtmine on vaid üks etapp riigi arengus ning ei tasu loota, et see on kas võluvits või hoopis kurja juur. Päris töö algab alles peale seaduse vastuvõtmist. Liigume jätkuvalt kliimaeesmärkide täitmise suunas ning juba enne 2050. aastat tuleb kindlasti nii meil kui ka teistes riikides tegeleda paljude uute probleemidega, mida kliimamuutused endas kätkevad.
Seega on hirmutamine, nagu oleks kliimapoliitika kadunud, vastutustundetu. Tegu ei ole poliitteemaga, millega lühiajalist tähelepanu võita. Kliimapoliitika on pikaajaline töö, mis ei piirdu ühegi erakonna valitsemisperioodi ega valimistulemusega.
Tasub meeles pidada, miks see kõik üldse oluline on. Kliimamuutused mõjutavad juba nüüd inimeste toimetulekut: toiduainete hinnatõus, põuad, üleujutused, elurikkuse kadu. Ükski valitsus, olgu vasakpoolne, parempoolne või keskteel, ei saa endale lubada nende teemade ignoreerimist.
Kuna kliimamuutuste mõjud annavad endast ka Eestis aasta-aastalt aina enam tunda, kahtlen ma sügavalt, kas mõni valitsus tulevikus üldse sooviks kliimaga seonduva “vaiba alla pühkida”. Jah, isegi siis, kui selles valitsuses peaks mingi ime läbi olema EKRE. Kliimamuutuste eitamine pole lihtsalt lühinägelik, vaid lausa pahatahtlik.
Sotsid võivad jääda lootma, et kriisi meeleoludes saab end taas “ainuõige” kliimahäälena kehtestada. Aga kliimamuutustega tegelemine ei vaja monopoliste, see vajab erakondade ülest järjepidevat koostööd.