Ettevõtted ei saa oodata aastaid, kuni praegused noored lõpetavad kooli ja täidavad tühjad ametikohad, töötajaid on vaja kohe. Seetõttu otsustas valitsus teha erandi ja võimaldada Eestisse tuua vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste välismaalt, kirjutab Maria Jufereva-Skuratovski.
Mõni aasta tagasi külastasime koos riigikogu kolleegidega Sillamäel asuvat püsimagnetite tehast. Mäletan hästi, kuidas ettevõtte juht kurtis kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle. Ta ütles, et võtaks suurima heameelega tööle professionaale välismaalt.
Valitsus on pakkunud probleemile lahendust, tehes erandeid kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, mis võimaldaks täita tühjad ametikohad. Kahjuks ei mõista kõik Eesti poliitikud selle sammu vajalikkust ning isegi takistavad turu avatumaks ja paindlikumaks muutumist, mis meelitaks ligi hädasti vajaka olevaid spetsialiste.
Struktuurne tööjõupuudus pidurdab riigi majandusarengut
Eestis on kvalifitseeritud tööjõu puudus olnud terav probleem juba mitu aastat. Sellel nähtusel on koguni ähvardav nimi: struktuurne tööjõupuudus. See tähendab, et teatud tööstusharudes ei ole meil piisavalt spetsialiste, et täita kõik vabad ametikohad. See omakorda pärsib ettevõtete täismahus töötamist ning aeglustab majanduskasvu.
Selle probleemi lahendamiseks on sisuliselt kaks võimalust. Kiire lahendus seisneb vajaliku kvalifikatsiooniga välismaalaste kutsumises Eestisse. Aeglasem tee on koolitada kohalikke elanikke vastavatele ametikohtadele.
Olukorra teeb keerulisemaks ka asjaolu, et kolmandik töötajatest läheb järgneva kümnendi jooksul pensionile. Arvestades meie mitte kõige soodsamat demograafilist olukorda, ei saa me praegu loota, et suudame probleemiga üksnes oma jõududega toime tulla.
Tegelikult ei pea me isegi valima, kumba lahendust eelistada. Loomulikult on meil kõigil huvi, et Eesti inimesed oleksid haritud ja tööga hõivatud. Just seetõttu teevad õppeasutused tihedat koostööd ettevõtetega, et oleks ülevaade, milliseid spetsialiste on tööturul vaja.
Siiski ei saa ettevõtted oodata aastaid, kuni praegused noored lõpetavad kooli ja täidavad tühjad ametikohad, töötajaid on vaja kohe. Seetõttu otsustas valitsus teha erandi ja võimaldada Eestisse tuua vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste välismaalt.
Konservatiivide hirmujutud
Tundub, et seda otsust võiks ainult tervitada ning vastavat seaduseelnõu toetada. Plaanitav meede aitab tegelikult turgutada meie majandust ja ettevõtteid just siis, kui nad seda tuge enim vajavad.
Selle asemel aga külvavad konservatiivset maailmavaadet kandva EKRE liikmed ja nende endised liikmed hirmu, pakkudes seaduseelnõule moonutatud tõlgendusi, nagu see tooks Eestisse kümnete ja sadade tuhandete kaupa madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Ma tõesti ei saa aru, miks peab asju niimoodi väänama ja rääkima, et riik soovib tuua siia lihttöölisi, kui tegelikult on jutt keerulistest ja kõrgelt spetsialiseeritud ametitest nagu mehhatroonikud, tõsteseadmete operaatorid, metallide ja puidu töötlemise spetsialistid, tekstiili-, jalatsi- ja rõivatootmise meistrid ning paljud teised.
Seaduseelnõu kriitikud viitavad sageli, et maal on palju töötuid, keda saaks rakendada. Kuid näiteks keemilise protsessi operaatoriks ei saa asuda inimene, kes õppis keemiat vaid kooliajal.
Tegelikult ei ole jutt piiri avamisest müstilisele sadade tuhandete võõrtööliste hulgale. See lihtsalt pole tõsi. Me räägime umbes kahe ja poole tuhande vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja toomisest. Isegi kui osa neist saabub Eestisse koos peredega, ei uputa see meie riiki immigrantidega. Pealegi näeb eelnõu ette, et võõrtöötajal on õigus Eestis viibida ainult töötamise korral. Kui töösuhe lõpeb, tuleb tal naasta kodumaale.
Vahel jääb mulje, et opositsioonipoliitikud ei soovi, et Eesti majandus ja inimeste heaolu kasvaksid. Nii saakski valitsust lõputult kritiseerida ja oma valijatele igavest kriisi lubada. Ometi uskusin ma alati, et kõigil parlamendiliikmetel on vastutus oma valijate ees, olgu nad koalitsioonis või opositsioonis. Poliitiku suurim eesmärk peaks olema töötada riigi arengu, mitte stagnatsiooni nimel.