Juhtidest on nii Eesti Energia Andrus Durejko kui Alexela Marti Hääl väljendanud soovi põhivõrkude haldaja võetava ülekoormustasuna kogutud raha laiaks lüüa. Mõtlesin siis veidi teemasse sisse vaadata. Esiteks, mis asi on üldse ülekoormustasu, kirjutab riigikogu liige Mario Kadastik.
Meil kujuneb elektri hind börsil pakkumiste ja tarbimise prognooside järgi. Ülekandeliinid regioonide vahel ei ole lõpmatu suurusega – vastupidisel juhul oleks meil kogu Euroopas üks ja sama hind. Reaalses maailmas on riikidevahelised ühendused tihti pudelikaelaks, mis tingib selle, et ühes regioonis üle olev pakkumine ei pruugi teise lihtsalt füüsiliselt jõuda. Maksimumi saavutamisel peab turu algoritm otsima edasisi allikaid piirkonnast seest, et tarbimine ära katta. Tulemusena võivad kujuneda erinevad regioonid erinevate hindadega.
Soomes näiteks on soodsat tuumaenergiat ja Norrast tulevat hüdroenergiat rohkelt saada. Tulemus – Soome suudab tihti oma tarbimise vajaduse ära katta hea hinnaga ja seda head hinda ka edasi eksportida Eestisse. Estlinki kaablid jällegi pole lõputu mahtuvusega, nende täitumisel peame oma Balti regioonis turule tooma gaasijaamasid ja põlevkivi ning meie hind läheb üles.
Vaat siin tekibki koht, kus Eestis makstakse elektri eest kõrgemat hinda kui Soomes Fingrid selle eest oma turul maksab ja torusse lükkab. Selle hinna ebakõla tõttu tekibki nn ülekoormustasu.
Oletame, et 1 GWh ostetakse Soomes 10 eurot/MWh sisse hinnaga 10 000 eurot ja Balti regioonis on hind 150 eurot/MWh, siis meil laekub selle eest 150 000 eurot. Vahe 140 000 eurot jääb võrguoperaatoritele Elering ja Fingrid ning jagatakse võrdselt pooleks.
Euroopa regulatsioonide järgi on eesmärk investeerida see raha ühenduse laiendamisse, et edaspidi sellist turgude vahelist ebakõla vähem oleks. Skeem eksisteerib, et viia võrk tulevikus võimalikult laiapõhiselt tasakaalu. Kahjuks ei saa aga riikidevahelisi kaableid niisama lihtsalt poest osta ja investeeringud vajavad pikka ajaakent. Ka Estlink 3 hind on kuskil miljardi euro kanti, seega on selle investeeringu jaoks raha kokku saamine arvestatava ajakuluga.
Miks soomlased selle raha laiaks löövad ja võrgutasu alandavad ja meie seda ei tee? Esiteks, turureeglid annavad selleks loa ainult siis, kui sul pole hetkel vajadust/võimalust ühendusi tõsta. Seega, see osapool, kellel on kõrgem tasu peab selle raha investeerima reeglite järgi. Teine osapool võib sellega paindlikumalt ümber käia ja erandkorras ka võrgutasu alandamiseks kasutada. Mis aga ei tähenda, et kui Estlink 3 ehitamiseks läheb, siis Fingrid ei peaks seda raha kuskilt uuesti üles korjama.
Pikas plaanis peavad soomlased siis, kas tõstma võrgutasu või peab Soome riik sinna panema oma raha sisse sellel otstarbel. Meil seda vabadust ei ole.
Nüüd sellest, kui suur see nn meepott seal Eleringi nurgas siis on ka? Kõlakaid on olnud sinna pea miljardi kanti. Pean teid kahjuks kurvastama – tänaseks on seal ca 300 miljonit eurot, järgneva 10 aasta jooksul näeb Elering ette, et laekuda võiks veel ca 600 miljonit eurot, aga Eesti-Läti IV ja Estlink 3 ehitused lähevad maksma ca 1400 miljonit eurot. Lihtne arvutus näitab, et isegi kui kogume selle 900 miljonit kokku, on nende ühenduste ehitamiseks endiselt vaja Euroopa keskseid struktuurifonde.
Optimistliku stsenaariumi korral eeldab Elering, et enam-vähem katabki puuduva osa ära ülekoormustasu, pessimistlikuma stsenaariumi korral on siiski vaja ka veidi tõsta võrgutasu, et puudujääk katta.
Seega – kui me sellest rahast nüüd kasvõi osa suunaksime kuhugi mujale, näiteks sageduse hoidmisse, mingitesse muudesse reservidesse või võrgutasu alandamisse, siis isegi kui see võimalik oleks, tähendaks see lihtsalt veelgi kõrgemaid võrgutasusid mõne aasta pärast, kui peame asuma neid investeeringuid katma.
Meile ei pruugi meeldida, et meie piirkonnas teenib keegi kõrgema tasu alusel lisa, aga see lisa on siiski suunatud täpselt selle probleemi lahendamisse ning sealt raha ära võtmine ei tee meil tegelikult pikas plaanis elu kuidagi paremaks. Nagu vanarahvas ütles – kui seemnevilja ära sööd, on korraks kõht täis, aga uus saak jääb saamata.