Arvestades, et enamik Eesti inimesi peab agressorriikide kodanike võimalust osaleda valimistel Eestile ohuks, oli selgemast selgem, et agressorriikide (Venemaa ja Valgevene) kodanikud ei peaks saama otsustada Eesti elu puudutavates olulistes küsimustes, kirjutab riigikogu liige ja Reformierakonna peasekretär Timo Suslov.
Ligi kolm aastat toimunud arutelude käigus otsis Reformierakond õigusekspertidega lahendust, kuidas saaks selleks põhiseadust muuta, et soovitud ja vägagi vajalikku muudatust ellu viia. Tänaseks päevaks jõudsimegi olulise valiku ette: kas lubame agressorriikide kodanikel ja Eesti kodakondsust senini mitte taotlenud halli passi omanikel tulevikus meie kohalikel valimistel osaleda või mitte?
Riigikogus valitses valdava enamiku jaoks selles küsimuses selge hoiak. Hääleõigus tuleb ära võtta. Neli riigikogu erakonda (Reformierakond, Eesti 200, Isamaa ja EKRE) toetasid eelnõud, mis näeb väga selgelt ette, et Eesti valimistel peaksid osalema vaid Eesti kodanikud.
Oli teada, et eelnõule ei anna oma toetust Keskerakond, kelle erakondlik meelsus sellistes küsimustes pole enam ammu kellelegi ootamatu. Üllatuslikult aga sattusid meeltesegadusse ka sotsid, kes leidsid, et mittekodanikel peaks valimisõigus säilima. Võbelus jäi nende ridadesse kuni tänase ajaloolise hääletuseni.
Suuresti tänu Reformierakonna poolsele avalikule veenmisele, et mittekodanike ja agressorriikide kodanike valimisõigus on oht Eesti julgeolekule ja omariiklusele, otsustasid sotsid siiski muudatust toetada. Kahtlemata oleks see muidu igati sirgjooneline ja riigimehelik samm, kui see ei oleks olnud tehtud sellise avaliku surve all. Võib öelda, et tänase käiguga püüdsid sotsid kuidagigi oma nägu säilitada.
Muudatus sisaldab päikeseloojangu klauslit
Tasub toonitada, et heaks kiidetud eelnõusse lisandus n-ö päikeseloojangu klausel. Selle järgi kaob valimisõigus ka halli passi omanikelt ehk kodakondsuseta isikutelt, kuid neile jääks neli aastat Eesti kodakondsuse taotlemiseks, mis võimaldaks neil järgnevatel valimistel jätkuvalt osaleda. See on igati õiglane ja mõistlik võimalus neil enda meelsust Eesti riigi suhtes näidata.
Kui 1992. aasta põhiseadusega anti kohalikel valimistel hääleõigus kõigile alalistele elanikele sõltumata kodakondsusest, oli tegu kompromissiga. Olukorras, kus 500 000 Eestis elavat inimest Eesti ega ühegi teise riigi kodakondsust ei omanud ja riigikogu valimistest juba niikuinii kõrvale jäid, oli tegu vältimatu sammuga, et ei tekiks suurt ühiskondlikku kihistumist ja eraldumist.
Tänaseks on sellest möödas 33 aastat. Selle aja jooksul on muutunud nii julgeolekuolukord ning oluliselt vähenenud ka kodakondsuseta elanike arv – 2024. aasta lõpu seisuga oli nende arv langenud 60 000ni.
Ma arvan, me kõik peaksime tajuma, kui olulise ja murrangulise otsusega on tegu. Reformierakonna poolt veetud põhiseadusmuudatus oli igati põhjendatud ja vajalik, et kaitsta Eesti demokraatia usaldusväärsust. Samuti on see tänases karmis ja heitlikus julgeolekukeskkonnas lihtsalt paratamatu samm eestlust ja omariiklust hoida ja kaitsta.