Valimisõiguse muutmine ei ole üksnes Eesti julgeoleku jaoks oluline, see on ka Eesti inimeste õiglustunde ja väärtuste küsimus, kirjutab Õnne Pillak.
Kolmapäeval toimub riigikogus taasiseseisvumisaja üks kaalukamaid hääletusi: rahvaesindus otsustab, kas valimisõigus kohalikel valimistel jääb ainult Eesti kodanikele. Valdav osa riigikogu liikmeist on oma otsuses kindel, kuid on kõhklejaid ning just neist sõltub, kas agressorriikide kodanikele jääb valimisõigus alles või mitte.
Praeguses julgeolekuolukorras on mõeldamatu, et Eesti lubab Venemaa ja Valgevene kodakondsusega isikutel osaleda meie riigi mistahes demokraatlikel valimistel. Kui välja jätta kahe käe sõrmedel üles loetavad riigikogu liikmed, siis agressorriikide kodanike valimisõiguse kaotamist toetatakse. Kuid nagu öeldakse, peitub saatan detailides.
Erimeelsused on jäänud nn halli passi omanike küsimuses. On saadikuid, kes soovivad valimisõiguse jätta üksnes Eesti kodanikele ja kui kodakondsusetutele jääks valimisõigus alles, siis ei olda nõus üldse põhiseaduse muutma. Isegi agressorriikide kodanikele valimisõiguse jätmise hinnaga. Põhjenduseks tuuakse, et see on vaid poolik lahendus.
Saan neist aru, sest on ju avalik saladus, et ma ise koos kogu Reformierakonna fraktsiooniga soovin samuti, et Eesti kohalikes küsimustes saavad kaasa rääkida ja otsustada vaid Eesti kodanikud.
Neile, kes ei mäleta, siis 1990. aastate alguses, Eesti taasiseseisvumise järel, anti kohalike valimistel hääleõigus kõigile alalistele elanikele sõltumata kodakondsusest. Tegu oli kompromissiga, eesmärgiks sulandada meie ühiskonda ca 500 000 Eesti elavat inimest, kes ei omanud ühegi teise riigi kodakondsust. 32 aastat hiljem, eelmise aasta novembri seisuga on neid inimesi ca 60 000. Muidugi võib öelda, et aeg teeb oma töö, milleks minna halli passi kodanike valimisõigust muutma.
Põhjuseid on mitmeid. Esiteks Eesti inimeste õiglustunne. Valimisõiguse jätmine ainult Eesti kodanikele on hädavajalik samm õigusrahu ja usalduse säilitamiseks nii Eesti valimissüsteemi kui ka valitavate kogude vastu.
On loogiline, et inimesed, kes tahavad meie riigi olulistes küsimustes kaasa rääkida, pingutavad selle nimel, et neil oleks see õigus. Eesti kodakondsuse võtmine näitab nende soovi olla meie ühiskonna liige, lugupidamist meie riigi ja selle aluspõhimõtete vastu.
Halli passi omanikel, vastupidiselt Vene kodanikele, kes soovivad kodakondsust vahetada, ei ole selleks takistusi. Hiljuti valminud Balti uuringute instituudi tehtud uuringu “Määratlemata kodakondsusega elanikud Eestis: hoiakud, identiteet ja takistused kodakondsuse omandamisel” järgi võtaks 79 protsenti vastanutest Eesti kodakondsuse kohe, kui nad saaks seda vabalt valida, ja 65 protsendil vastanutest on plaan Eesti kodakondsus taotleda.
Teiseks, kas tõesti halli passi kandjate valimisõiguse põlistamine kaalub üles agressorriigi kodanikelt valimisõiguse ära võtmise? Seda küsimust võiks valija küsida neilt riigikogu liikmeilt, kes soovivad põhiseaduse muutmise üldse blokeerida. Vene ja Valgevene autoritaarsed režiimid ei ole Eestile sõbralikud. Me näeme, kui julmad on Venemaa sammud täiemahulises sõjas Ukraina vastu.
Agressor ei vali vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. Tema eesmärk on üks: taastada oma impeerium. See on oht Eesti iseseisvusele. Meie ülesanne on oma riigi kaitseks teha kõik, mis selleks vajalik. Jätta Eesti elu mõjutavad otsused vaid Eesti kodanike kätte on üks nendest vajalikest sammudest.
Poliitika on kompromisside kunst ja nii sai tegid põhiseaduse eelnõusse 55 riigikogu liiget muudatusettepaneku, mida hellitavalt kutsutakse päikeseloojangu klausliks. See ütleb, et kodakondsusetud saavad veel sel sügisel kohalike omavalitsuse valimistel osaleda. Rohkem mitte. Kui nad soovivad edaspidi Eesti elu mõjutavates otsustes kaasa rääkida, tuleb neil hakata Eesti kodanikeks. Tegu on halli passi omanikele soodsa ettepanekuga, mis arvestab õiguskindluse põhimõtet andes võimaluse mõistliku aja jooksul teha oma valik.
Omavahelistes vestlustes on kõhklevad riigikogu liikmed soovitanud agressorriikide kodanikelt valimisõigus esmalt ära võtta ja seejärel algatada kodakondsusetute valimisõiguse äravõtmine järgmisteks kohalikeks valimisteks. Sõbrad, päikeseloojangu klausel seda teebki. Ei ole vaja mitmes järgus sama asja teha, saame ühe korraga ka teie idee ellu viia. Seda juba nädala pärast.
Tean, et on riigikogu liikmeid, kes sooviksid põhiseaduse muutmist koos päikeseloojangu klausliga toetada, kuid nende fraktsioon on hetkel otsustanud seda mitte teha.
Loodan, et põhiseaduse muutmise hääletus koos kiireloomulise muutmise otsusega jääb fraktsioonides vabaks, et iga saadik saaks hääletada nii nagu ta õigeks peab. Tõepoolest iga üksik hääl määrab selle ajaloolise otsuse õnnestumise.