Meie majanduskasvu üheks oluliseks tõukeks on oskustega töötajad, keda Eesti ettevõtjad hädasti vajavad, aga keda meie endi seas kahjuks piisavalt ei leidu, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Nendeks on tööstus- ja tootmisinsenerid, masinate ja seadmete tehnikud ja operaatorid, toidutehnoloogid ja paljud teised kindlate oskustega ja head palka teenivad inimesed. Nende oskustega töötajaid vajame selleks, et luua enda majanduses kõrgemat lisandväärtust ja läbi selle kasvatada Eesti inimeste jõukust.
Majanduskasvu ühe pudelikaela lahendamiseks on võimalus neidsamu töötajaid kaasata kaugemalt, aga seda kontrollitult, väga kindlate reeglite alusel ning tingimusel, et siia saabuv inimene peab austama meie keelt, kultuuriruumi ja kombeid.
Immigratsioonipumbast ja tuhandete moslemite massilisest sisserändest on asi väga kaugel ja selle najal hirmu külvamine on kohatu. Rõhutan, et me räägime sarnasest erandist nagu on juba aastaid olnud näiteks idu- ja IKT-sektoril, nüüd looksime sarnase tööstussektorile.
Oskustega töötajaid ei värvata siia Eesti inimeste arvelt
Ettevõtjatega suheldes ütlevad kõik ühest suust, et esimene eelistus on vajalikud töötajad palgata Eestist, sest siis pole vaja tegeleda liigse paberimajandusega, suhelda julgeolekuasutustega ja tegeleda inimese sisseseadmisega.
Mure on aga selles, et Eesti tööturul on struktuurne tööjõupuudus, mis tähendab seda, et meie oma inimestest jääb teatud valdkondades lihtsalt puudu. Seda kinnitavad teaduslikud uuringud ja raportid, Eesti ettevõtjad.
Tööturu olukorda lähiaastatel ja tulevikus analüüsiv Kutsekoda, mis koosneb ekspertidest ja akadeemikutest koostab regulaarseid ülevaateid ning nende OSKA uuringu järgi tekib järgmise kümne aastaga enim töökohti IKT, tervishoiu, hariduse ja töötleva tööstuse valdkondades. Tööjõuvajadus on Eestis suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta ja väheneva rahvastikuga riigis ei suuda ka loomulik iive seda tühimikku täita.
Samast uuringust selgub, et üle 100 tasemeõppe lõpetaja jääb aastas tööjõuvajaduse katmiseks puudu mehhatroonikutest ning masinate ja seadmete tehnikutest, puittoodete ja konstruktsioonide valmistajatest ning töömasinate ja tõsteseadmete operaatoritest. Üle 50 tasemeõppe lõpetaja aastas jääb puudu metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajatest, tekstiil-, rõivaste ja jalatsite tootjatest, muudest tööstusoperaatoritest.
Nende oskustega inimeste leidmiseks Eestist oleme seadnud suure fookuse täiend- ja ümberõppele, et võimalikult paljud tööd teha soovivad inimesi pääseksid tööturule ja saaksime neid suunata ka tööstussektori kasvuks vajalikele töökohtadele. Eesti inimesed ja nende võimalused endale siin töökoht leida on ja jääb alati valitsuse prioriteediks. See on nii riigile kui ka ettevõtetele kõige lihtsam ja kasulikum.
Oskustöötajate kaasamine toimub kontrollitult
Lahendus ongi anda ettevõtjatele võimalus vajalikke töökäsi värvata kaugematest riikidest, kus leidub nende ettevõtte kasvuks vajaliku väljaõppega ja majandusse lisandväärtust loovaid inimesi. Selleks on plaan luua juba olemasolevate erandite nagu näiteks IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), idusektori, kasvuettevõtete, teadlaste ja õppejõudude, hooajatööliste juurde ka oskustöötajate erand, millele kehtiksid samuti kindlad reeglid.
Oskustöötajate erand järgiks nõudeid palgale ning tööjõu- ja oskuste vajadust Eestis. See tähendab seda, et töötaja saab siia tööle tulla vaid juhul, kui Eesti tööturul vastavate oskustega töötajatest on puudus. Samuti on vajalik siia tööle tulemiseks kehtiv tööleping ning kui see lõpeb, tuleb kodumaale naasta. Niisama, ilma kindla töökohata läbi selle erandi Eestisse rännata ei saa.
Eestisse saabuvale töötajale tehakse julgeolekuasutuste poolt range taustakontroll ning kui ta seda ei läbi, jääb Eesti uks talle suletuks. Tööjõuränne on kõige kontrollitum rände liik ning seda ei saa samastada õpirände või muude rände liikidega. Seega oleme oskustöötajate erandi loomisega endiselt konservatiivse rändepoliitikaga riik. Meie naabrid, Läti, Leedu ja Soome on selles kõvasti leebemad. Näiteks on Leedus sisserände kvoodi püsiosa 1,4 protsenti Leedu elanikkonnast ehk u 40 000 kolmandate riikide kodanikku. Eestis on see aastakümneid olnud 0,1 protsenti ja praegune valitsus seda muuta ei kavatse.
Eestis on tööealisest rahvastikust tööga hõivatud ca 700 000 inimest. Oskustöötajate erandiga lisanduks tööturule aastas kuni 1300, headel majanduskasvu aastatel maksimaalselt 2600 inimest. Need piirarvud ei pruugi ka täis saada, kõik oleneb, kui suur tööjõupuudus ettevõtjatel parasjagu on. Ehk me räägime tegelikult üpris väikesest mahust täiendavast tööjõust, kuid millel on väga suur mõju meie ettevõtete konkurentsivõimele ja majanduse kasvule.
Tõsi, mõni siia tulev töötaja soovib kaasa võtta ka oma elukaaslase ja lapsed, kuid OSKA välistööjõu analüüsi põhjal võtaks pere kaasa 10-20 protsenti erandi alusel elamisloa saanud töötajatest. Selle järgi lisanduks piirarvule juurde 260-520 inimest.
Ärme takista majanduse kasvu läbi alusetu hirmu külvamise
Seda, et majandus kasvaks, ühiskond muutuks jõukamaks ja meie inimesed rikkamaks, soovime me kõik. Ainuüksi selle soovi peale mõtlemisest ei piisa, vaid kasvu hoogustamiseks on vaja lahendada mõned meie majanduse vinduvad kitsaskohad nagu näiteks üleliigne bürokraatia, soodsa ja puhta energia kättesaadavus ja teatud oskustega töötajate olemasolu.
Riik saab leevendada tööjõupuudust mitmesuguste meetmetega, sealhulgas hariduspoliitiliste valikutega, madalama tööhõivega sihtrühmade senisest ulatuslikum kaasamine tööturule, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni taseme tõstmine. Ettevõtjad saavad oma tööprotsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning töökorraldust optimeerida.
Kuid isegi kõiki neid tegevusi tehes on töötajaid puudu ja just seepärast on välistööjõu kaasamine teatud ulatuses vajalik, et säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada vajalike teenuste ja toodete pakkumine.
Valitsus töötab koos ametnike ja ettevõtjatega lahenduste väljatöötamise nimel. Nende elluviimiseks on oluline ja vajalik ka kodanike arvamus. Selleks, et saaksime need lahendused läbi rääkida on ülioluline, et me ei satuks arutelus ülekeenud emotsioonide, hirmu külvamise ja valefaktide küüsi, vaid süveneksime, mõistaksime ning peaksime andmepõhist ja ratsionaalset debatti.