Oleme jõudnud kohalike valimiste hääleõiguse teemal otsustava muudatuse lävepakuni. Riigikogu nelja erakonna – Reformierakonna, Isamaa, EKRE ja Eesti200 – ning fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute vahel on üksmeel, et järgmistel kohalikel valimistel saavad valida Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kuid kodakondsuseta ehk halli passiga isikud saavad valida sel sügisel viimast korda, kirjutab riigikogu liige Maido Ruusmann.
Keskerakond on näidanud vastuseisu muudatuse tegemise algusaegadest, sotsiaaldemokraadid tunduvad olevat kahevahel.
Riigikogu otsustav hääletus põhiseaduse kiirkorras muutmise üle leiab aset 26. märtsil. Kui põhiseaduse muutmisviis ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. Kui aga selle hääletusviisi poolt on vähemalt 81 riigikogu liiget, piisab lõpphääletusel muutmiseks 68 häälest.
Võti eestlaste õiguse üle ise oma valla või linna käekäigu üle otsustada on eelkõige Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute käes – kahepeale kokku on neil parlamendis 21 häält ja kui kõik 101 saadikut osalevad 26. märtsi istungi hääletusel, võib kas või üks Keskerakonna või sotside hääl otsustada, kas saame võimalikud ohukohad valimisprotsessis eemaldatud,
Agressorriikide kodakondsusega ei peaks saama osaleda Eesti omavalitsuste valimistel.Vene, Valgevene ja halli passi omavate inimeste valimisõiguse ajalugu Eestis ulatub aastasse 1992, kui põhiseadusega anti kohalikel valimistel osalemise hääleõigus kõigile alalistele elanikele, sõltumata kodakondsusest. See oli kompromiss, sest Eestis elas palju kodakondsuseta inimesi, kellelt Venemaa oli äkitselt võtnud kodakondsuse ja kes ei saanud osaleda valimistel. Kuid põhiseaduse autorid märkisid juba tollal, et see norm võib vajada tulevikus korrigeerimist.
Toona elanud 480 000 kodakondsuseta isikust on praeguseks alles jäänud umbes 60 000 halli passi omavat ja pea teist sama palju Vene või Valgevene kodakondsust omavat Eestis elavat inimest. 1992. aastal aga oli Eestis Vene kodanikke vaid mõni tuhat, praeguseks on see arv mitmekümnekordistunud.
Riigikogus kaks lugemist läbinud põhiseaduse muudatuse käigus on kaalutud mitmesuguseid lähenemisi. Arutati võimalust piirata hääleõigus ainult neile, kelle koduriik on alustanud agressiooni, kuid selline lahendus oleks toonud kaasa juriidilisi tõlgendusprobleeme.
Seega jõuti selgema lahenduseni: põhiseadus peaks sätestama, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud, samuti Euroopa Liidu kodanikud. Kodakondsuseta isikud saavad hääletada veel ühel valimistsüklil, andes neile piisava aja, et taotleda Eesti kodakondsust.
Tegemist on reaktsiooniga laiemalt muutunud globaalsetele tingimustele. 1990. aastatel loodeti, et maailm liigub demokratiseerumise poole, kuid praegu püüavad autoritaarsed režiimid välisriikides valimisprotsesse mõjutada. Ka Eestis ei saa seda riski eirata.
Valimisõiguse piiramine ei ole karistusaktsioon mittekodanike suhtes, vaid määratleb selgelt, et Eesti eluolu kujundamise üle saavad otsustada eestlased. Mitte-eestlastele jääb soovi korral alati võimalus teha vajalikud toimingud, vanduda truudust Eesti põhiseadusele ja taotleda Eesti kodakondsus. Balti uuringute instituudi värske uuringu järgi sooviks ligi 60 000 Eestis elavast määratlemata kodakondsusega elanikust 65 protsenti endale Eesti kodakondsust ja on selle saamiseks valmis aktiivselt panustama.
Loodan siiralt, et head kolleegid ka riigikogu Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ridadest siiski leiavad meelekindluse ja toetavad 26. märtsi hääletusel neljalt parlamendi erakonnalt heakskiidu saanud valimisõiguse muudatust.