Neli riigikogu erakonda on jõudnud üksmeelele – Eesti valimistel peaksid osalema vaid Eesti kodanikud. Paraku on jätkuvalt õhus oht, et sotside häältega jäävad Vene kodanikud Eestis valima, kirjutab riigikogu liige Katrin Kuusemäe.
2022. aasta 24. veebruaril alanud täiemahuline sõda Ukrainas on andnud kinnitust, et Vene kodanike osalemine Eestis kohalikel valimistel ei ole vastuvõetav. Olukorras, kus enamik Eesti inimesi tajub agressorriikide kodanike võimalust osaleda valimistel Eestis ohuna ja ebaõiglusena, on selge, et agressorriikide (Venemaa ja Valgevene) kodanikud ei peaks saama otsustada meie elu puudutavates olulistes küsimustes.
Pea kolm aastat kestnud arutelude käigus oleme koos õigusekspertidega otsinud võimalust, kas ja kuidas saaks selleks põhiseadust muuta, püüdes leida lahendit, millel oleks ka võimalikult laiapõhjaline toetus.
Nüüd oleme jõudnud hetke, kus on aeg teha valik: kas agressorriikide kodanikud ja hallipassimehed saavad edaspidi meie kohalikel valimistel osaleda või mitte?
Riigikogus valitseb enamiku jaoks selles küsimuses selge hoiak. Hääleõigus tuleb ära võtta. Neli riigikogus esindatud erakonda (Reformierakond, Eesti 200, Isamaa ja EKRE) on valmis toetama eelnõu, mis sätestab üheselt ja selgelt – Eesti valimistel peaksid osalema vaid Eesti kodanikud.
Ootuspäraselt ei toeta eelnõu Keskerakond, kes pole mingilgi juhul valmis sellele toetust avaldama. Üllatuslikult on nendega nüüd liitunud Sotsiaaldemokraadid, kes leiavad, et mittekodanikel peaks valimisõigus säilima.
Mittekodanike valimisõigus on samuti oht julgeolekule
Eelnõusse lisandus enne 26. märtsil toimuvat lõpphääletust nn päikeseloojangu klausel. Selle järgi kaoks valimisõigus ka hallipassimeestel ehk kodakondsuseta isikutel, kuid neile jääks neli aastat Eesti kodakondsuse taotlemiseks, mis võimaldaks neil järgnevatel valimistel jätkuvalt osaleda.
Kui 1992. aasta põhiseadusega anti kohalikel valimistel hääleõigus kõigile alalistele elanikele sõltumata kodakondsusest, oli tegu kompromissiga. Olukorras, kus 500 000 Eestis elavat inimest Eesti ega ühegi teise riigi kodakondsust ei omanud ja riigikogu valimistest juba niikuinii kõrvale jäid, oli tegu vältimatu sammuga, et kõik siinsed inimesed sulanduksid Eesti ühiskonda.
Praeguseks on sellest möödas 33 aastat. Selle aja jooksul on muutunud nii julgeolekuolukord kui ka oluliselt vähenenud hallipassimeeste hulk – eelmise aasta novembri seisuga on nende arv kahanenud 60 000-le.
Ehkki kodakondsuseta isikuid on nüüdseks meil pea kümme korda vähem, näitavad viimased küsitlused, et lõimumise seisukohalt valimisõigus erilist rolli ei mängi. On tõenäoline, et plaanitav muudatus neid ka Eesti kodakondsust taotlema ei suuna. Küll aga on avaliku arvamuse seireuuringu põhjal mittekodanike seas arvestatav hulk inimesi, kes ei toeta Eesti kuulumist EL-i ja NATO-sse ega mõista hukka Venemaa agressiooni Ukrainas, rääkimata nende vähesest usaldusest Eesti institutsioonide ja riigi vastu.
Seepärast on tänaseks esitatud muudatusettepanek kehtestada üleminekuaeg – põhiseadusega antud õigust ei saa õigusriigis ootamatult piirata, kuid nelja-aastane eelhoiatus on igati korrektne ja aeg piisav. Soovijad saavad vahepealsel ajal taotleda Eesti kodakondsuse ning mittesoovijad endale teadvustada, et 2029. aastal nad enam valida ei saa.
Teisisõnu saaksid kodakondsuseta isikud neil valimistel hääletada veel viimast korda, kuid järgnevatel enam mitte.
Tõehetk saabub 26. märtsil
Märkimisväärne osa riigikogust soovib kiireloomuliselt põhiseadust muuta ja ma väga loodan, et ka SDE fraktsiooni liikmed tajuvad, kui olulise ja murrangulise otsusega Eesti ajaloos on tegu.
Kuna põhiseaduse muutmine eeldab suuremat üksmeelt kui koalitsiooni hääled, on ülimalt oluline, et opositsioon mängulustiga ei laseks silmist peamist eesmärki, milleks on agressorriikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmine. Algatatud põhiseadusemuudatus on vajalik teha Eesti demokraatia usaldusväärsuse hoidmiseks ning uues julgeolekukeskkonnas lihtsalt paratamatu.
Paraku mängivad sotsid jätkuvalt võimalusega, et nende häältega jäävad Vene kodanikud Eestis valima.
Kui 26. märtsil hääletab vähemalt 68 riigikogu liiget enamiku heaks kiidetud teksti poolt ning sotsid ei hääleta koos keskerakonnaga põhiseaduse muutmise vastu, hakkavad Eestis kohalikel valimistel edaspidi valima vaid Eesti kodanikud. Kodakondsuseta isikud saavad valida selle aasta valimistel ja edaspidi mitte.