Kuna abilinnapea Kristjan Järvani juhtimisel on linna ettevalmistused pisimopeedide tulekuks tegemata, on tulemuseks liikluskaos, kirjutab Tallina linnavolikogu liige Jaanus Riibe.
Tundub, et Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani vastutusel oleva transpordi- ja liiklusvaldkonnas valitseb jätkuvalt paras segadus, sest ühe viimase uudisena selgus, et värskelt lisandub Tallinna tänavaile ühiseks kasutamiseks 1000 pisimopeedi. See kõik on järjekordne segadus selles reas, mida abilinnapea Järvan korraldas ülejala ka Kristiines Paldiski maantee pop-up rattaraja, ühistranspordi liinivõrgu reformi või Pelguranna trammitee ümber. Kuigi mikromobiilsus on hea asi ja õige suund, sest inimestel on rohkem valikuvabadusi liikumiseks, siis tekitavad viimased uudised siiski rohkem küsimusi, kui annavad selgeid vastuseid.
Nähtub, et transpordiametist liikus info edasi nii suure muutuse kohta vaid paar nädalat tagasi, kuigi plaan olevat olnud teada juba ligi aasta tagasi. Veelgi enam, alles nüüd, kui mopeedid on juba sisuliselt tänavatel, hakati kaaluma, kas ja milliseid meetmeid turvalise liikluse tagamiseks kehtestada. Linn ei olnud valmis, linnavalitsust teavitati alles hiljuti, linnavolinikud lugesid uudist meediast ja ettevalmistused on tegemata; välja arvatud Järvani hiline formaalne kiri ministeeriumile.
Ettevõtluse areng ja uute suundade toetamine transpordis on vajalikud. Mikromobiilsuse suunal on ka toimumas tõeline buum ja see on hea, seda enam et see on paindlik liikumisviis. Iga inimene, kes valib isikliku sõiduauto asemel mikromobiilsuse, aitab vähendada ka liikluskoormust. See võib pakkuda ühistranspordile olulise täienduse, kuid nõuab korralikumat planeerimist ja plaani läbimõtlemist. Mikromobiilsuse edukus sõltub paljuski tarkadest regulatsioonidest ja väga hästi planeeritud taristust. Olgu reegleid vähe, aga olgu need selged. Ka ei ole vähe tähtis selliste liikumisviiside hind. Kui alternatiiv on taskukohane, siis see kujuneb ka populaarseks ja aitab autoliiklust kohati leevendada, kõik võidaksid.
Kaval nõks on tekitada kaos, mida ise lahendada?
Kulmekergitav segadus koorus välja just linna pressikonverentsilt, kus abilinnapea Kaarel Oja kommentaarile tuginedes selgus, et ettevõte, kes pisimopeede rendib teatas oma laienemisest juba möödunud suvel. Transpordiametist liikus info Oja sõnul näiteks munitsipaalpolitseile alles paari nädala eest. Aasta aega vaikust, nüüd kärmelt lahendatakse endi tekitatud probleemi?
Tallinna linn ja selle liiklus ei tohiks olla kaootiline katselabor, kus erinevad liiklumisviisid võistlevad omavahel, kus osade jaoks reegleid justkui ei olekski. Mitmekümnekilone pisimopeed ei ole naljaasi, vaid võimaliku õnnetuse tagajärjed on tõsised. Abilinnapea Järvani selgitused olid kahjuks ebalevad ega sisendanud usku, et asjad on kontrolli all. Kõigepealt tekitada ise kriis ja siis proovida end näidata selle lahendajana?
Linnavalitsuse ülesanne peab olema teha põhjalik ettevalmistus ja tagada liikluse ohutus. Rääkimata erinevate liiklusmudelite analüüsist, mille põhjal saabki pealinnas teha kaalutletud otsuseid. Meetmed peavad hõlmama selgeid regulatsioone, ohutust parandavat taristut ning kõigi liiklejate teavitamist, et vältida segadust ja liiklusohtlikke olukordi. Aasta teada olnud mopeedide lisandumine linnatänavatele ei saa ju olla ootamatu probleem, vaid pigem planeerimatus ja tegematajätmine.
Tallinna tänavad on kohati kitsad, kuid viimased otsused sunnivad liikluses osalejaid veelgi rohkem laveerima. Pigem oleks aeg sellised juhuslikud eksperimendid avalikus linnaruumis liiklusega jätta minevikku. Umbropsu ja kiirustades pealinna liiklust ümber korraldada ei saa. Tuhat uut liiklusvahendit on suur arv. Selge on see, et liikluskoormus kasvab ja lisandub palju uusi sõidukeid, kuid segadus reeglite osas ei tee head ega ole sobiv algus.
Ebakindlaks teeb olukorra just see, et transpordiamet ei ole näinud ette sellise massiivse uuenduse jaoks ka eraldi taristut, kuidas ära mahutada pisimopeedid jalakäijate, jalgratturite ja autojuhtide vahele – see kõik on küsitav. Muidugi nõuaks selline muudatus eraldi investeeringuid tänavaruumi ettevalmistusteks, mis ei saagi toimuda üleöö ja nõuab strateegilist linnakeskkonna kujundamist.
Puudulik ettevalmistus rikub hea algatuse
Kuigi pressikonverents küll tehti, siis linnatänavatele maanduv risk ei saa olla kitsalt ainult kommunikatsiooniküsimus, vaid nõudma reaalseid tegusid. Nii ei ole võimalik teha suuri reforme ja transporti pealinnas planeerida.
Mõtlen võimalike taristu uuenduste all uusi teid, selgemat liikluskorraldust, tarku valgufoore ja liiklusmärke, ka arusaadavamat parkimiskorraldust, et ei tekiks segadust, kes ja kuidas võib sõita. Ka pisimopeedide koguarvu üle peab arutama ja eraldi otsustama. Hea on see, et algatati arutelu pisimopeedide liiklumiskiiruse piirmääradest, kuid ilma taristu uuendamiseta on see tühi jutt. Kuidas peaks aitama täiendav kiirusepiirang, kui pole üldse selge, kus võib uue pisimopeediga sõita?
Tähtis on alla joonida, et pisimopeedid püsiksid eemal kõnniteedest ja jalakäijate radadest. Küsimus on ka selles, kes hakkab tegema järelevalvet, et pisimopeediga ka päriselt kõnniteel ei sõidetaks ega jäetaks vedelema suvalistesse asukohtadesse, kus nad segavad heakorratööde tegemist või takistavad jalakäijate, ratturite liikumist. Juba ammu oleks pidanud panema üles kõnniteedele mopeede keelavad liiklusmärgid. Kuna abilinnapea õigeaegselt ei sekkunud, siis saab järelevalvele olema väga suur väljakutse – kas linna munitsipaalpolitsei on selleks ikka valmis?
Uute pisimopeedide lisandumisele oleks pidanud eelnema vähemalt aastajagu tööd. Kui seda ei tehtud, siis oleks abilinnapea pidanud tõmbama pidurit ja töötama välja selgemad reeglid, kuid seda ei paista olevat. Kõik oli ette teada ja ennetatav – kuid näib, et lahendusi ei otsitud ennem, kui probleem oli juba käes. Nüüd tuleb linnal keskenduda selgematele regulatsioonidele, sobivale taristule ja kasutajate teadlikkusele. Kutsun ka tulevasi pisimopeedide kasutajaid üles olema tekkinud olukorras üksteise suhtes tähelepanelikud, liiklema vastutustundlikult ja vältima ohtlikku kihutamist.