Ühendriikide sõja lõpetamise plaani varjus kumab jõuliselt läbi soov oma majandust päästa teiste riikide majanduste arvelt. Olgu selleks Ukraina maapõuerikkused, Gröönimaa või tariifide kehtestamine kaubanduspartneritele. Trumpi meeskonna infoallikad on seejuures kas teadlikult või tahtmatult ebatäpsed ja moonutatud, mis omakorda tekitab liitlastes arusaamatust ning segadust, kirjutab kaitseminister Hanno Pevkur.
Trumpi-Zelenskõi dramaatiline kohtumine kinnitab, et Euroopa julgeoleku mängureeglid on muutumas ja meie oma vastutus suureneb. Peame tegutsema otsustavalt: toetama Ukrainat, suurendama kaitsekulutusi ja hoidma Euroopa ühtsust.
Eile nägi maailm, kuidas kaks riigijuhti pidasid Valge Maja ovaalsaalis maha eriskummalise meediaetenduse. Kui algus oli traditsiooniliselt viisakas ja väljapeetud, võttis kohtumine üsna kiiresti kogu maailma meedia ees ebatavalise ja paljude jaoks šokeeriva pöörde, kus üks pool nõudis teiselt järjepidevalt alandlikkust ja tänulikkust ning teine proovis korduvalt selgitada ukrainlaste õigust oma riigi ja rahva kaitseks. Õigust elule.
Sellest kohtumisest peame tegema nii põhjalikke järeldusi, kui samal ajal mitte laskuma masendusse. Peame vaatama laiemat ning pikemat pilti. Ameerika president armastab tähelepanu ja igapäevased põhjalikult raputavad sõnumid on ilmselt järgmise nelja aasta igapäevane reaalsus. Küll aga kinnitab eilne päev, et Euroopa julgeoleku mängureeglid on muutumas ja meie oma vastutus suureneb. Peame tegutsema otsustavalt: toetama Ukrainat, suurendama kaitsekulutusi ja hoidma Euroopa ühtsust.
Mis järeldusi Eesti peaks sellest kohtumisest veel tegema?
Ridade vahelt lugemine
Esiteks, Trumpi ja tema meeskonna sõnumid olid selgelt suunatud USA valijale – Obama ja Biden on kõik valesti teinud ning Trump on see, kes lõpetab USA maksumaksja raha laristamise ning tuhandete elude kaotuse Ukrainas.
Teiseks, Ühendriikide sõja lõpetamise plaani varjus kumab jõuliselt läbi soov oma majandust päästa teiste riikide majanduste arvelt. Olgu selleks Ukraina maapõuerikkused, Gröönimaa või tariifide kehtestamine kaubanduspartneritele. Trumpi meeskonna infoallikad on seejuures kas teadlikult või tahtmatult ebatäpsed ja moonutatud, mis omakorda tekitab liitlastes arusaamatust ning segadust.
Trumpi „America First“ poliitika, mis põhineb rahvuslikel ja tehingulistel põhimõtetel, rõhutab kahepoolseid kokkuleppeid ja majanduslikku protektsionismi on juba märkimisväärselt mõjutanud USA rahvusvahelisi suhteid, seades rahvuslikud huvid kõrgemale mitmepoolsest koostööst.
See poliitika, mis keskendub lühiajalistele kasudele pikaajalise stabiilsuse asemel, on vallandanud debati Ameerika globaalse positsiooni üle. Kriitikud väidavad, et see kiirendab multipolaarse maailmakorra teket, kus riigid nagu Hiina ja Venemaa saavutavad suuremat mõju, kui USA usaldusväärsus väheneb. Tulemuse ennustamiseks on muutujaid liiga palju, aga selline areng nõuab Euroopalt ja Eestilt suuremat iseseisvust julgeoleku tagamisel.
Selgus ebakindluses
Eilse kohtumise üldise järeldusena sai selgeks see, et midagi pole selge. Samas on üldlevinud arusaamine, et oleme jõudnud Ukraina sõja lõpule lähemale kui kunagi varem viimase kolme aasta jooksul.
Selleks aga, et see lõpp saabuks Ukrainale, Eestile ja Euroopale vastuvõetavana, tuleb eelkõige Euroopal teha nüüd ja kohe suur pingutus Ukrainale sõjalise abi suurendamiseks et anda Ukrainale läbirääkimisteks parem positsioon.
Sotsiaalmeedia säutsudest olulisem on tegelik abi
Oleme viimastel päevadel aktiivselt Eestis tegelenud kiirkorras Ukrainale täiendava laskemoona hankimisega. Lisaks juba valitsuses otsustatud 10 000 mürsule oleme lähiajal soetamas kiirkorras Ukrainale 70 miljoni euro eest Euroopa partnerite rahastamisel laskemoona.
Kokku on lähikuudel Eesti saatmas Eesti riigi, Venemaa külmutatud varade ning Euroopa partnerite kaastrahastamisel Ukrainasse laskemoona enam kui 200 miljoni euro eest. Sellele lisandub 100 miljoni eest sõjalist abi, mille soetame Eesti kaitsetööstuselt.
Ehk ma olen rohkem keskendunud sisulisele Ukraina abistamisele kui emotsioonidest tulvil säutsudele kommenteerimaks kahe riigijuhi sõnavahetust.
Halb rahu Ukrainas on halb rahu Euroopale ja Eestile
On selge, et USA liigub oma „rahuplaaniga“ edasi. Praeguseks on nad korduvalt väljendanud, et ei Euroopa ega ka Ukraina pole nende partner Venemaaga suhtluses. Vastus sellele saab olla vaid üks – Euroopa on koos Ukrainaga ja hoiab oma seljad koos.
Oluline on ka meeles pidada, et USA vajab NATOt, sealhulgas Euroopat. Ajalooliselt on USA ainus riik, kes on kunagi palunud NATO lepingu artikkel 5 käivitamist – 9/11 sündmuste järel. Hiina kasvav mõjuvõim Indo-Vaikse ookeani piirkonnas sunnib USAd hoidma tugevaid liitlassuhteid Euroopaga, et keskenduda Aasia väljakutsetele. Seega pole oodata liitlassuhete põhimõttelist lõhkumist. Sellegipoolest peab Euroopa oma kaitsevõimet märkimisväärselt tugevdama – nii kaitsekulutused kui ka tegelikud võimekused peavad kasvama kogu Euroopas.
Ukraina näitas selgroogu
Kui proovida eilsest Valge Maja draamast veel järeldusi teha, siis saime teada, et Ukraina riigipeal on selgroogu ja valmidus mitte oma riiki ning rahvast maha müüa. Euroopa sai aga taaskord selge ja ühemõttelise sõnumi – jalgade järel lohistamine tuleb lõpetada! Ukraina toetamine ja seeläbi Euroopa ja ka Eesti julgeoleku kindlustamine on eelkõige Euroopa vastutus.
Meie tee edasi peab olema ühtsuse, otsustavuse ja strateegilise tegutsemise tee. Eilsed sündmused ainult tugevdavad meie kindlameelsust tagada, et Eesti jääb turvaliseks üha keerulisemas geopoliitilises maastikus. Hoiame pea külmana ja ajame oma asja. Tugevdame enda kaitsevõimet, hoiame häid suhteid oma liitlastega ja suhtleme pragmaatiliselt tugevaima sõjalise liitlase USAga. Eesti on oma liitlastele usaldusväärne partner, kes peab kokkulepetest kinni ning eeldab seda ka oma partneritelt.