Kui tibusid loetakse sügisel, siis praegu, südatalvel, saab kokku võtta, kuidas riigi rahandusel eelmisel aastal läks. 2024. aasta eelarve kokkupanek jääb alati üheks minu tööelu suurimaks väljakutseks, millega olen pidanud rinda pistma, sestap teen enda ja lugeja jaoks neid järeldusi suurima innukuse ja põnevusega, kirjutab Mart Võrklaev.
Eelarve kokkupanemise stardipositsioonil olles sedastas rahandusministeeriumi kevadprognoos 2024. aastaks eelarvedefitsiiti 4,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk umbes 1,6 miljardit eurot. Oli selge, et sellise kuluralliga jätkata pole võimalik, see oleks kaasa toonud ka ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlemise algatamise Euroopa Liidu nõukogu poolt. See tähendab väga lihtsustatult seda, et nende debattide asemel, mida me ise avalikult oma raha kasutamise üle siin pidada saame, oleks otsused meile Euroopast ette kirjutatud.
Me suudame ja tahame Eestis aga jätkuvalt ise tarku rahandusotsuseid teha ning esmased rahandusministeeriumi andmed näitavad, et 2024. aasta eelarve nominaalseks defitsiidiks kujunes meie pingutuste tulemusel kaks protsenti SKPst ehk umbes 773 miljonit eurot.
2024. aasta eelarvega kindlustasime oma julgeolekut ja tegime seda vastutustundlikult. See tähendab, et kaitsesse lisaks panustatud kuludele – üle kolme protsendi SKPst aastas ja nelja aasta peale kokku 1,146 miljardit eurot – panime vastu reaalsed tulud. Ühest küljest maksuotsustega, mis tagavad jätkusuutliku rahastamise, aga teiselt poolt kokkuhoiuga: nelja aasta peale leidsime nii 2024. aasta eelarve kui ka negatiivse lisaeelarvega kokkuhoiukohti natuke rohkem kui ühe miljardi euro eest.
Korras riigieelarve on majanduskasvu alus
Ühiskonda raputanud maksutõusud peakski olema selge märk sellest, et korras riigi rahandus ei ole ainult Reformierakonna kinnisidee, millena seda on kriitikute poolt presenteeritud. See, et ajalooliselt madalate maksude eest seisnud erakond on pidanud meie riigis läbi viima laialdased maksutõusud, on selge märk sellest, kui tõsised meie ees seisvad väljakutsed päriselt on ning mida toob kaasa headel aegadel toetustega priiskamine. On olnud ainult riigimehelik teha enda unistuste programmi kõrvalt ka neid raskeid otsuseid, mis lahendavad meie riigi jaoks eksistentsiaalseid küsimusi nagu julgeolek.
Lisaks on korras riigieelarve ka meie majanduskasvu alus. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõi oma eelmise aasta Eesti konkurentsivõimele keskendunud analüüsis välja, et selleks, et konkurentsivõime kasvurajale tagasi pöörata, soovitab IMF majandusolude paranedes otsustavalt liikuda eelarve tasakaalu taastamise suunas ning planeerida vahendeid struktuurseteks reformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks.
Erinevalt paljudest poliitjõududest (ja kahjuks ka mitmetest ettevõtjatest, kes näevad majanduse „käima tõmbamise“ hõbekuulina riigi lahkeid toetusi) ütleb IMFi just vastupidist. Nende hinnangul ei lahenda Eesti probleeme täiendavad riigieelarve kulutused, kuna see ei aita taastada konkurentsivõimet välisturgudel. Pigem võib riigieelarvest valimatult majandusse süstitud stiimulist tingitud kulusurve Eesti konkurentsivõimet veelgi kahjustada ja vähendada eelarve võimalusi tulevikus kasvavate kulude katteks.
Maksu- ja kokkuhoiutahet tuleb hoida
Lisaks kokkuhoiuotsustele aitasid hea eelarvepositsiooni saavutamisele kaasa ka 99 protsendi täpsusega laekunud maksutulud. Siin teen kummarduse meie maksumaksjatele ja maksuhaldurile. Maksutahet ei tõsta kampaaniate ega hirmutamisega, maksutahte alus on lihtne, õiglane ja selge maksusüsteem. Maksude maksmine peab inimestele olema mugav ja nende kokkukogumine peab maksuhaldurile olema lihtne. Mõlemat saab saavutada vaid väheste eranditega. Vähesed erandid maksunduses on minu maailmapildis ka õiglane .. kõik peavad jõudumööda panustama. Hoopis maksutulude laialijaotamine peab olema raske, sest see on poliitikute töö ning seda ei peaks tegema kergekäeliselt.
Ja minu üleskutse: maksuküür, mis on meie inimeste tulumaksuarvestusse toonud tuhat erinevat astet, peab kaduma. Õiglane ja ühetaoline tulumaksusüsteem aitab hoida maksutahet ning jätab inimestele rohkem raha kätte. See ergutab sisetarbimist ning toidab majanduskasvu.
Ja palun – hoiame kõvasti kinni kokkuhoiukursist! Riigieelarve kordategemine ja meie tehtud pingutus on samasugune nagu viimasel ajal pea igas tele- ja raadiosaates kiidetav kaalulangetus: esimese sammu tegemine ja kilode kaotus on raske, aga kui tuleb tulemus, saab sellest rõõmu tunda ja uhke olla. Aga kui selle pealt libastuda ja isuga uuesti sööma asuda, on kilod kerged tagasi tulema. Riigi rahandusega on täpselt sama seis – ärme lase lisakilosid tagasi, vaid hoiame saavutatut, pingutame edasi ja iga euro, mis meile maksutõusudest lisandub, suuname täiendava püssirohu ostmiseks.