Kuigi ka USA põhiseadus kaitseb usuvabadust, on sealne religioonipoliitika kujunenud traditsiooniliselt kristluskeskseks, erinevalt Eestist, kus riik hoiab religioonist neutraalset joont ja ei toeta ühegi usundi domineerimist, kirjutab Karmen Joller.
Hiljuti osalesin Ameerika Ühendriikides palvushommikusöögil, mis on pika traditsiooniga üritus, kus kohtuvad poliitikud, usuühenduste esindajad ja avaliku elu tegelased üle maailma. See oli erakordne võimalus kogeda, kui oluline roll on kristlusel ja kristlastel Ameerika poliitikas.
Ürituse peaesineja oli USA president Donald Trump, kelle kõne oli ladus, selge ja sisaldas talle omast retoorilist stiili, mis pälvis kuulajate tähelepanu. Ta on esinejana tuntud oma vahetu suhtlusstiili ja tugevate sõnumite poolest, mis tekitasid ka seekord saalis reaktsioone.
Trumpi usuvabadusest ja Iisraelist
Trumpi kõne keskendus kahele peamisele teemale: Ameerika kui usuvabaduse kantsi taastamine ja vankumatu toetus Iisraelile.
Ta rõhutas, et Ameerika peab naasma oma kristlike juurte juurde, sest “püha usuvabadus on ohus”. Tema sõnul on viimastel aastatel USA-s sagenenud kristluse vastane tegevus isegi valitsuse tasandil, sealhulgas vandalism kirikute vastu ja kristlaste tagakiusamine. Selle vastu otsustas ta luua presidendi usuvabaduse komisjoni (ingl. k presidential commission on religious liberty) ja Valge Maja usuameti (ingl. k White House faith office). Nende institutsioonide eesmärgiks on kaitsta usuvabadust nii USA-s kui väljaspool USA-d.
Trump rõhutas, et USA armeesse värbamine on viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel ning kinnitas, et tema poliitika keskendub selle edasisele kasvule. Trump oli jõuline oma toetusavaldustes Iisraelile ning toonitas, et pantvangide vabastamine on tema prioriteet.
“Kui neid ei vabastata, läheb põrgu lahti,” ütles ta talle omase otsekohesusega ja tervitas Hamasi endisi pantvange, kellest mõned viibisid ka saalis. Trump mainis Ukrainat vaid põgusalt, viidates seal aset leidnud inimkaotustele: “Palju surnuid. Õudne.” Ta ei täpsustanud oma seisukohta konflikti osas.
Lisaks rääkis ta ka oma ellujäämisest atentaadikatses, tuues selle näiteks Jumala juhatusest ja kaitsest. “Pühakiri ütleb: kõik on aga võimalik Jumala käes. Olen selle elav tõestus!” kuulutas ta. Trump avaldas lootust, et usk ühendab demokraadid ja vabariiklased ning märkis, et Ameerika teeb suureks see, kui inimesed leiavad tugevama ühenduse Loojaga.
Palvushommikusöögi üritustel osalenud kristlaste seas oli vastakaid arvamusi. Mõned toetasid tugevalt Trumpi seisukohti ja olid tema üle uhked, teised väljendasid muret tema poliitika ja retoorika pärast.
Mitmed osalejad tõid välja, et kaheparteisüsteem jätab valijatele vähe valikuid: kas toetada Trumpi või Joe Bideni ja Kamala Harrise poliitikat, samal ajal kui paljud ameeriklased sooviksid valida kedagi, kes esindab mõõdukamaid väärtusi.
Kristluse roll poliitikas – mitte ainult loosungid
Trumpi kõne ja USA kristlaste poliitiline aktiivsus panid mind mõtlema, kuidas kajastub kristlus Eesti poliitikas.
Eestis on viimasel ajal kujunenud mulje, et kristlus kuulub ainult konservatiividele, eelkõige EKRE-le, vähemal määral Isamaale. Need erakonnad on kujundanud oma kuvandi kristlike väärtuste kaitsjatena, kuid sageli taandub see kristluse kitsale tõlgendusele, keskendudes eelkõige traditsioonilisele perekonnale ja rahvastikupoliitikale. Sageli justkui unustatakse, et kristlus tähendab ka nende armastamist, kes on meist nõrgemad või erinevad millegi poolest. “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mk 12:31)
Tegelikkuses on riigikogus kristlasi kõigis erakondades, kuid enamik neist ei pea vajalikuks oma usku poliitiliste loosungite kaudu määratleda.
Kristlikud väärtused ei tähenda ainult konkreetseid moraalinorme ja usku Jumalasse, vaid ka hoolivust, õiglust ja vastutustunnet, väärtusi, mida saab näidata pigem tegudes, mitte ainult sõnades. Samuti kuulub kristlike väärtuste hulka viisakus, üksteise austamine ja ausus, kuid see ei välista tugevat arvamust ega teravat sõnakasutust.
Kiriku roll ja poliitika
Hiljuti ütles siseministeerium Pühtitsa kloostri nunnadele, et kirikult ei oodata poliitikas osalemist, küll aga riigi seadustele allumist. Vastus oli tark, tsiteerides justkui Piiblit: “Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” (Mt 22:21).
Siseministeeriumi esindaja tõi oma sõnavõtus hästi välja selle, kuidas Venemaal on kirik end poliitikasse ja kristlikke väärtusi eiravatesse tegevustesse mässinud. Usku kasutatakse Venemaal inimeste poliitiliseks manipuleerimiseks.
Eesti põhiseadus sätestab, et riik on ilmalik ja neutraalne, tagades kõigile usuvabaduse. See tähendab, et igaüks võib oma usku vabalt praktiseerida, kuid riik ei toeta ega eelista ühtegi usulist maailmavaadet. Just kiriku ja riigi lahusus on see, mis tagab, et nii kristlus kui ka ükskõik milline teine usuliikumine on vaba poliitilistest manipulatsioonidest.
Eesti mudel erineb oluliselt Ameerika Ühendriikidest, kus põhiseadus keelab küll riigikiriku loomise, kuid ühiskondlikus ja poliitilises elus mängib kristlus palju suuremat rolli. USA moto on “In God We Trust” (“Me usaldame Jumalat”), presidendid vannutatakse ametisse käsi Piiblil ning poliitilised juhid viitavad sageli oma usule.
Kuigi ka USA põhiseadus kaitseb usuvabadust, on sealne religioonipoliitika kujunenud traditsiooniliselt kristluskeskseks, erinevalt Eestist, kus riik hoiab religioonist neutraalset joont ja ei toeta ühegi usundi domineerimist.
Eestis on palju kristlasi, kes ei pea vajalikuks end ka poliitikas määratleda usu kaudu. Kristlased tegutsevad hariduses, tervishoius ja sotsiaaltöös, samuti õiguskaitses, kaitseväes, ettevõtluses ja tehnoloogiasektoris, rakendades oma kristlikke väärtusi hoolivuse, vastutustunde ja õiglustunde kaudu.
Kristlus ei ole ainult kaastunde ja abistamise usk, vaid kannab ka sihikindluse, julguse ja põhimõttekindluse ideaale, mis on olulised kõikides eluvaldkondades. Usk on iga inimese sügavalt isiklik ja sisemine veendumus.
Kui keegi soovib mõista, kas inimene elab kristlike väärtuste järgi, annab Piibel lihtsa juhise: “Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.” (Mt 12:33) Selle pilguga tasuks hinnata poliitikuidki, nii Eestis kui ka mujal.