Teisipäeval toimunud EKA rektorikandidaatide avaliku debati põhjal ei saa paraku üle ega ümber tõdemusest, et Iisraeliga seotud valenarratiivide ja antisemiitlike jutupunktide levikule asutuses lõppu ei paista. Samas on käeulatuses lahendus, mis aitaks leevendada muresid seoses ülikoolis kasvavate meeleoludega – kõrgharidusasutuse liitumine Holokausti Mäletamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) antisemitismi määratlusega, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Gaspar Šabad.
28. detsembril toimus EKA auditooriumis debatt rektorikandidaatide Kirke Kangro ja Hilkka Hiiopi vahel. Asutusevälise külalisena oli ainsaks osalemise ajendiks mure detsembris kunstiakadeemia ümber lahvatanud skandaali pärast. Kõrgharidusasutusena on (iga) ülikool vastutav tulevaste põlvkondade maailmapildi eest oma koolipere seas. Seega ei ole ülikoolis levivad meelsused ega juhtkonna otsused pelgalt õppeasutuse siseasi, vaid omavad otsest mõju riiklikule arengule.
Kunstiakadeemia hetkeolukord
Kunstiakadeemias kanda kinnitav pahatahtlikult poolikute faktide püsivoog ja toetus islamiäärmuslastest terroristidele peaks muret tekitama igas Eesti kodanikus. Koostöö lõpetamine Iisraelis asuva Shenkari kolledži professoriga võis olla esimene kord, kui ülikoolisisesed meeleolud Eesti Vabariigi avalikkuseni jõudsid, kuid tegemist oli pro-Palestiina aktivistide pikaaegse ärgitustöö kulminatsiooniga.
Vahetult pärast 7. oktoobri terroriakti tekkis Instagramis leht “Community in EKA for Palestine” (Kogukond EKAs Palestiina toetuseks). Juba 30. oktoobril 2023 läkitas survegrupp ülikooli juhtkonnale (rektoraat, nõukogu, senat) ja üliõpilasnõukogule kirja, milles kutsus üles lõpetama EKA koostööprojekte Iisraeli ülikoolidega. Allakirjutanute koosseis on järgnev: 44 ülikooli töötajat (20 protsenti), 76 vilistlast (33 protsenti) ja 110 üliõpilast (47 protsenti).
Ühtlasi väärib mainimist, et kui Hilkke Hiiopi teaduskonnas oli töötajate seas ainult üks allakirjutanu, siis vabade kunstide teaduskonnast, mille dekaaniks on Kirke Kangro, oli allakirjutanuid 12. Tulemus tagab Kangro juhitavale osakonnale auväärse hõbemedali, jäädes napilt maha disainiteaduskonnast (16 töötajat) ja edestades arhitektuuriosakonda (seitse töötajat). 44 kirjale alla kirjutanud töötaja hulgas on veel kaks EKA galeristi ning viis isikut, kes pöördumises märgitud ülikooli töötajatena, kuid kelle töösuhet polnud võimalik avalikest andmetest tuvastada. Peame meeles, et Eesti Kunstiakadeemia tegevuse rahastus, sealhulgas töötajate palgad, tulevad Eesti maksumaksja taskust.
Lisaks täielikule koostöö lõpetamisele Iisraeli (õppe)asutuste ning valdkondade ekspertidega, nõuavad aktivistid avatud ja toetava õpiruumi Palestiina-Iisraeli teemaliseks aruteluks, kaasates sinna ka Palestiina kunstnike, filmitegijate ja teadlaste hääled ning seisukohad. Säärane on üliõpilaste arusaam tasakaalukast ja avatud arutelust. Nõudmiste hulgas on veel üleskutse leida vahendeid Palestiina üliõpilaste ja kunstnike toetamiseks ning viise eristipendiumide loomiseks. Lõppeks kutsuti pöördumises üles kohesele relvarahule, kuigi Iisraeli operatsioon Gazas oli alles kolm päeva kestnud, ning juba tituleeriti sõjakaotused genotsiidiks, mis viivitamatult peatada tuleb.
Kõrgharidusasutuse Palestiina-meelsete järjepidevus nõudmiste esitamisel väärib kiitust ega näita vaibumise märke ilma juhtkonna sekkumiseta. Ülikooli õpperuume “ehivad” Palestiina lipud ja seonduvate loosungitega kleepsud. Püsivalt toimuvad sit-in meeleavaldused, mille raames okupeeritakse ürituse kestvuse jooksul ühiskasutatavad ruumid (nt fuajee), ning kirjakirjutamise kampaaniad palestiinlastele.
Kui detsembrikuise skandaali puhkemise järel selgus, et Palestiina toetajad olid omavoliliselt “geriljaaktsioonina” kasutanud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli kinosaali, reageeris asutuse administratsioon kohe. Eesti Kunstiakadeemia reaktsioon, kus samuti mitu kuud filme näidatud, oli vastupidine. Viimane filmilinastus toimus alles hiljuti, käesoleva aasta 21. jaanuaril.
EKA vilistlaste algatus ning mõlema rektorikandidaadi poolt debatil hea koostööpartnerina esile tõstetud Kaasaegse Kunsti Muuseum on olnud Palestiina-meelsete peastaap. Asutuse pinnal on korraldatud mõtteõhtuid, korjandusi ning meeleavalduste eel- ja järelüritusi. Kordame üle, et rahastus asutustele tuleb maksumaksja taskust.
Lahvatanud skandaal
Koostöölepingu lõpetamise järel põhjendas rektor Mart Kalm esmalt otsust Euroopas valitsevate meeleoludega. Skandaali laienedes muutus põhjendus. Väideti, et tegemist oli tehnilise otsusega, mis saanud liialt suurt poliitilist tähelepanu. Kogu valede kaardimaja on tänaseks kokku kukkunud.
Esmalt selgus ERRi intervjuust kõnealuse Iisraeli professori Jonathan Venturaga, et EKA lõpetas koostöölepingu tagaselja, ilma õppejõudu ametlikult informeerimata, ning planeeritud või lugupidavat tegevust annab toimunus tikutulega otsida. Jääb vaid loota, et tegu pole EKA tavapärase käitumismustriga külalislektorite suhtes.
Teiseks on selge, et tegemist oli just nimelt poliitilise otsusega, mis väljendus haridusasutuse juhtkonna kapituleerumises kooliperes eksisteerivatele aktivistidele. Väitele annab kinnitust 19. detsembril 2024 Instagrami lehel “Community in EKA for Palestine” ilmunud kakskeelne pressiteade, kus toonitatakse eelmainitud kirja ning käsitletakse ülikooli otsust töövõiduna.
EKA rektorikandidaatide avalikul debatil küsis moderaator Kristjan Mändmaa hiljuti haridusasutust räsinud skandaali valguses: “Kuidas oleksite teie asjale lähenenud? Mida oleksite teinud teisiti? Kas EKA peaks olema apoliitiline?” Esitatud vastused saavad hindeks “mitterahuldav”.
Mõlemad kandidaadid kiitsid heaks koostöölepingu lõpetamise ning süüdistasid meediat pahatahtlikus teemakäsitluses. Kirke Kangro avaldas teemal arvamust: “Kui praegu mõelda sellele meediaskandaalile, mis selle EKA-sisese otsusega kaasas käis, siis minu meelest oli see toksiline.” Hilkka Hiiopi vastus oli napisõnaline, kuid samasisuline, lausudes: “Kui mõelda üldse, et millest selline situatsioon, siis ma arvan, et siin tuleb kõige rohkem vaadata meediat.” Avalikkuse reaktsiooni EKA otsusele nimetas proua Hiiop pori näkku loopimiseks. Kumbki kandidaat otsuses lõpetada koostöö Iisraeli professoriga tema rahvuse tõttu probleemi ei näe. Probleemina nähakse hoopis meedia vaenumeelsust ja läbimõtlematust EKA sõnumiedastuse suhtes. Ühtlasi käsitlesid mõlemad kandidaadid otsust ülikooli siseasjana, mõistmata ülikooli laiemat ühiskondlikku rolli.
Oma vastuses küsimusele tõi Kangro esile, et skandaal mõjus aktiivsetele kodanikele pro-Palestiinast väga masendavalt. Vabade kunstide teaduskonna dekaan täiendas oma vastust, lisades: “Ülikoolisisest pro-Palestiina liikumist süüdistati justkui antisemitismis, kuigi, noh, võib-olla nende liikumine konkreetselt tegeles antisionismiga.” Jah, proua Kangro, eelnevalt kõigi osapoolte kinnitusel edukalt toiminud koostöö lõpetamine rahvuspõhistel alustel on antisemitism. Antisionism on varjunimi antisemitismile, kuivõrd tegemist on vastuseisuga sionismile ehk juudi rahva enesemääratlusõigusele, mis rahvusvahelise seaduse alusel kõigile rahvastele tagatud.
Kunstikultuuride teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop tõi oma vastuses täiendavalt välja vajadust laiema arutelu järele. “Peab tõesti andma võimalust rääkida ja rääkida nendel teemadel märksa kaalutletumalt ja akadeemilisemalt kui siuke meedia kaudu pori näkku loopimine.”
Kestahes valituks osutub, on ülikooli aruteluruumi kujundamine tulevase rektori kätes. Kas soovitakse luua turvalist ruumi (safe space) Palestiina-meelse propaganda levikuks, nagu nõuab oma pöördumises osa EKA kooliperest ja on olnud suund rektor Kalmu ajal, või on eesmärk tagada mitmekülgne, intellektuaalset väljakutset pakkuv keskkond, mis eeldab Iisraeli toetajate arutelust pagendamise asemel nende kaasamist?
Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus
Potentsiaalne kompass kunstiakadeemia arutelukultuuri tulevikusuuna määratlemisel on Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA, International Holocaust Remembrance Alliance) määratlus antisemitismi kohta.
IHRA näol on tegemist rahvusvahelise ühendusega, mis sündis 2000. aastal Rootsi endise peaministri Göran Perssoni kokku kutsutud kohtumise «Stockholmi Rahvusvaheline Foorum Holokausti teemal» tulemusena. Eesti astus IHRA liikmeks 2007. aastal. 26. mail 2016 kiitsid liikmesriigid, k.a. Eesti, heaks antisemitismi õiguslikult mittesiduva rakendusliku määratluse.
Sisustamaks määratlusest tulenevaid kohustusi lõi valitsus 2021. aastal antisemitismiga võitlemise töörühma, mille vastutavaks ministeeriumiks määrati siseministeerium. Samal aastal koostas siseministeerium antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni, mis tõi muu hulgas tegevussuunana välja hariduse, kuid piirneb põhiharidusega. Ülikoolid on oma otsustes autonoomsed, seega tuleb juhtkondadel ise langetada otsus kas võtta üle ja rakendada IHRA antisemitismi määratlus. Ainus kõrgharidusasutus Eestis, kes on määratluse seni omaks võtnud ja igapäevatöös kasutab, on Sisekaitseakadeemia.
Määratlus on vastukarva Palestiina-meelsetele, kuna seab selged piirid Iisraeli ja juutide suhtes levitatavatele narratiividele, võttes võimaluse hägustada vett, varjates antisemitismi antisionismi valenime all. IHRA antisemitismi määratluse kasutamise lõpetamine oli üks eelmisel aastal lääne ülikoole okupeerinud pro-Palestiina aktivistide nõudmistest.