Käesoleva aasta 1. jaanuarist on Eestis tekstiilijäätmete kogumine kohustuslik. Ent miks peaksid inimesed oma tekstiilijäätmeid eraldi koguma, kui nende taaskasutus- ja töötlemisvõimekus on piiratud, kirjutab riigikogu liige Hanah Lahe.
Tekstiilijäätmete probleem Eestis
Esmalt tuleb selgeks teha, mis on tekstiilijäätmed: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd vm) ning kodutekstiil. Tekstiili tarbimine kasvab pidevalt nii Eestis kui mujal maailmas. SEI Tallinna 2020. aasta uuringust selgus, et Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt 12,4 kg tekstiilijäätmeid. Kui lisada ostud välismaalt, on number ilmselt suuremgi.
Kiirmood ja ultrakiirmood soodustavad uute rõivaste jt tekstiilide mõtlematut ostmist, kusjuures tooted on tihti sama odavad kui toidukaubad. Kiirmood juurutab tarbijates mõtteviisi, et tekstiili peaks kasutama lühikest aega, vastavalt trendile, ja seejärel peaks need juba uutega asendama. Ühtlasi tähendab masstootmine suurt langust tekstiili kvaliteedis, mistõttu ei pruugigi ühe tekstiilitoote aastaid kasutamine võimalik olla.
2022. aasta andmed näitavad, et Eestis jõudis segaolmejäätmete hulka 18 171 tonni tekstiilijäätmeid, mida ei saa ümber töödelda — need põletatakse või ladustatakse prügilates. Liigiti kogutakse vaid 7% tekstiilijäätmetest ehk umbes 1349 tonni. See viitab, et praegune süsteem on inimeste jaoks ebamugav või harjumatu. Samal ajal pole Eestis veel piisavalt võimalusi tekstiilijäätmete töötlemiseks, kuid liigiti kogumine on oluline eeldus selle võimekuse arendamiseks.
Miks koguda tekstiilijäätmed eraldi?
Alates 2023. aastast peavad omavalitsused korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Näiteks Põltsamaa, Tori, Jõelähtme ja Anija valdades saavad inimesed oma tekstiilijäätmeid kogumisautole otse kodude juures üle anda. Sellised süsteemid teevad eraldi kogumise inimeste jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Suuremates linnades on palju konkreetsete taaskasutusorganisatsioonide kogumiskonteinereid, kust jõuavad kasutatud tekstiilid otse ringlusse.
Põhjus, miks tekstiilijäätmed eraldi koguda, on lihtne. Kui tekstiilijäätmed satuvad segaolmejäätmete hulka, määrduvad need ja muutuvad seega töötlemiskõlbmatuks. Sel juhul on ainus võimalus nende põletamine või prügilasse ladustamine. Tekstiilijäätmete eraldi kogumine võimaldab seega kasutuskõlblikud rõivad jm tekstiilid suunata korduskasutusse ja ümbertöötlemisse.
Eesti Kunstiakadeemia jt koostatud 2024. aasta uuringust selgus, et Eestis saaks ligikaudu 3300 tonni tekstiilijäätmeid aastas mehaaniliselt töödelda ja kasutada uute tekstiilitoodete valmistamiseks. See moodustaks 22% turule pandud rõivastest. Lisaks sobib korduskasutuseks umbes 4600 tonni tekstiilijäätmeid aastas (31% müüdavatest rõivastest).
Juba 2026. aastal alustab tööd Ida-Virumaal Sillamäe tööstuspargis tekstiilijäätmete väärindamiskeskus, kus sorteeritakse ja töödeldakse ümber kõik Eestis tekkivad tekstiilijäätmed. Väärtuslikku tekstiili saab uue tekstiilikiuna kasutusele võtta, väheväärtuslikust tekstiilist saab toota ehitusmaterjale. Tööstuspark loob uusi töökohti ja tohutult lisandväärtust ringmajanduse kaudu. Kuna tehase käitlusmaht on üle kahe korra suurem kui Eestis tekstiilijäätmeid tekib, on meil võimalik imporditud jäätmete kaudu tehase lisandväärtust suurendada veelgi.
Seega, kuigi tekstiilijäätmete töötlemisvõimekus on täna veel piiratud (maailmas tervikuna, mitte vaid Eestis), loob liigiti kogumine võimalused nende ressursside tulevikus kasutusele võtmiseks.
Eraldi teema on tekstiilitoodete masstootmine, millele tuleb pidur tõmmata. See on miljonites tonnides tekkivate tekstiilijäätmete juurprobleemiks. Ent siiski – kuigi tekstiilijäätmete ringlussevõtu süsteem ei ole veel täiuslik, on liigiti kogumine siiski oluline samm vähendamaks tekstiili raiskamist ja loomaks võimalused nende ringlussevõtuks või korrektseks käitlemiseks.
Tekstiilijäätmed ei ole prügi, vaid ressurss. Seega soodustab nende eraldi kogumine ringmajanduse edendamist ning jäätmete liigiti kogumine üleüldiselt loob eeldused toimiva süsteemi tekkimiseks, mis on kasulik nii tarbijatele, majandusele kui keskkonnale.