Madis Timpson: Desünkroniseerimine on samm tugevama ja iseseisvama energiasüsteemi poole
Eesti koos Läti ja Leeduga seisab olulise verstaposti ees – desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust ja liitumine Mandri-Euroopa sagedusalaga. See samm on osa strateegilisest plaanist, mille eesmärk on tugevdada meie energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust ebausaldusväärsetest partneritest, kirjutab riigikogu liige Madis Timpson.
Desünkroniseerimine ei ole pelgalt tehniline protsess, vaid märgilise tähendusega samm. Nii nagu Eesti liitus Euroopa Liidu ja Schengeni ruumiga, tähendab ka see üleminek meie täielikumat integreerumist Euroopa taristusse ja õigusruumi. See samm vähendab riske, mis tulenevad meie ajaloolisest sidemest Venemaa energiasüsteemiga, ning annab meile rohkem kontrolli oma energiasüsteemi üle.
Oluline on märkida, et Venemaalt pole elektrit ostetud aastaid ning see samm ei mõjuta meie elektrivarustust. Eesti elektrisüsteem on juba iseseisev ning impordib elektrit peamiselt Põhjamaadest ja Mandri-Euroopast.
8. veebruaril lahutavad Eesti, Läti ja Leedu end Venemaa sagedusalast ning 9. veebruaril liituvad Mandri-Euroopa sagedusalaga. Üleminekuperiood hõlmab tehnilisi teste, mille käigus Balti riigid hoiavad sagedust saarekesena (niinimetatud kolme Balti riigi saartalitlus). Kõik stsenaariumid – olgu need tehnilised rikked või välised riskid – on põhjalikult läbi mängitud ja lahendused paigas.
Palju on küsitud, et miks toimub see just nüüd veebruaris. Vastus sellele on äärmiselt lihtne. BRELL-i (inglise keeles riiginimed Belarus, Russia, Estonia, Latvia ja Lithuania) leping võimaldab lahtiühendamist ainult kord aastas ja vastavalt lepingule võib see toimuda veebruaris. See tähendab, et just sel ajal on meil õigus ennast Venemaa elektrivõrgust eraldada, järgides lepingulisi tingimusi ja õigusriik, kes lepingutest kinni peab, me ju tahame olla.
Lisaks on talvine periood selleks tehniliselt kõige soodsam aeg, sest elektrisüsteemis töötab rohkem juhitavaid tootmisvõimsusi ja tehakse vähem hooldustöid. See tagab suurema varustuskindluse ning vähendab võimalust, et lahtiühendamise ajal võiks tekkida elektripuudus.
Desünkroniseerimise ettevalmistamiseks ja energiataristu tugevdamiseks on Balti riigid kokku investeerinud umbes 1,6 miljardit eurot. Sellest 75 protsenti on rahastanud Euroopa Liit. See näitab, et sünkroniseerimine ei ole ainult Balti riikide, vaid kogu Euroopa energiajulgeoleku seisukohast tähtis samm. Need investeeringud on suunatud elektrivõrkude uuendamisse, uute ühenduste rajamisse ja süsteemi töökindluse suurendamisse, et tagada sujuv üleminek ja pikaajaline varustuskindlus. Eesti elektrisüsteemis on piisavalt tootmisvõimsusi ja reserve, et katta meie elektrivajadus ka võimalike tõrgete korral.
Venemaa võib proovida inimesi hirmutada, aga sellest ei tohi lasta end eksitada. Venemaa on varemgi kasutanud selliseid üleminekuaegu valeinfo levitamiseks ja segaduse külvamiseks. On võimalik, et ka seekord üritatakse hirmutada Eesti inimesi kuulujuttude, võltsuudiste või isegi küberrünnakutega. Samuti võib esineda katseid luua muljet, et üleminek ei ole sujuv.
Siiski ei ole põhjust muretsemiseks – Eesti ja tema partnerid on kõik riskid põhjalikult läbi analüüsinud ning valmis reageerima kõikvõimalikele olukordadele. Kui kuskil levitatakse paanikat või üritatakse inimestes hirmu külvata, tasub alati kontrollida infot ametlikest allikatest nagu kriis.ee ja olevalmis.ee.
On loomulik, et sellised muudatused võivad tekitada küsimusi ja muresid. Siiski on tänased ohuhinnangud väga julgustavad: tõenäosus, et midagi olulist võib valesti minna, on imeväike. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, ei pane enamik inimesi sagedusala vahetust isegi tähele. Juhul, kui tekib elektrikatkestusi, on need tõenäoliselt ajutised ja lokaliseeritud.
Oluline on jääda rahulikuks. Muudatustega kaasnev võimalik ajutine ebamugavus on meie pikaajalistes huvides. See on investeering energiajulgeolekusse ja sõltumatusse. Isegi juhul, kui tekib mõni ootamatus, on meie taristu- ja julgeolekumeeskonnad valmis reageerima. Lisaks on igal kodanikul võimalik anda oma panus, vaadates üle pere kriisivarud ja plaanid, et olla valmis võimalikeks lühiajalisteks katkestusteks.
Desünkroniseerimine on samm tugevama ja vastupidavama energiasüsteemi poole. See annab meile suurema kindluse, et tulevikus ei sõltu meie elutähtis taristu väliste tegurite ja poliitiliste pingete kõikumisest. Ühtlasi näitab see Balti riikide koostöövõimet ja ühist pühendumust regiooni energiajulgeoleku tugevdamisele.
Nagu igas olulises arengus, on ka siin oluline meeles pidada: ajutised ebamugavused on väike hind selle eest, et tagada meie kõigi parem tulevik. Hoidkem pea rahulik, usaldagem ametlikke allikaid ja ärgem laskem end eksitada valeinfost. See samm viib meid edasi tugevama ja turvalisema Eestina.