Oletame, et sa oled äsja ülikooli lõpetanud noor mees, kes on alustanud just oma töömehekarjääri, sul on naine ja väike laps. Tulevik paistab kena, aga ühel ilusal päeval lähed mootorrattaga sõitma, roolijoodik sõidab sulle otsa ning sa saad surma. Tekib õigustatud küsimus, kuidas riik saaks aidata eelkõige seda väikest last, kelle isa oli just tööle asunud ja kelle tööstaaž oli väike, kirjutab sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson.
Praegu meil Eestis kehtiv toitjakaotuspension sõltub surnud vanema väljateenitud vanaduspensioni suurusest ja laste arvust perekonnas. See tähendab, et pered, kus toitja pensionistaaž oli lühike või puudus sootuks, ei saa piisavat toetust. Antud juhul siis saaks see laps poole kehtivast rahvapensioni määrast ehk 186 eurot kuus.
Eestis kehtiv toitjakaotuspensioni süsteem on pikka aega olnud abiks peredele, kes on kaotanud toitja. Siiski on selle süsteemi kitsaskohad viinud olukorrani, kus vanema kaotanud laste ja perede vajadused ei ole kaetud ühtlaselt, kusjuures eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered. Riigikogus läbis äsja esimese lugemise perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis peaks seaduseks saamisel seda olukorda parandama.
Millest siis jutt?
Eelnõu kohaselt nähakse perehüvitiste seaduses ette täiesti uut peretoetuse liiki – toitjakaotustoetust lapsele. See hakkab kehtima 2026. aasta 1. oktoobrist ja tähistab märkimisväärset sammu sotsiaalse õigluse suunas.
Kui meil praegu kehtib süsteem, kus lapsele makstava toitjakaotuspensioni summa suurus sõltub eelkõige surnud vanema pensionistaažist, siis uus toitjakaotustoetus on seevastu ühetaoline ja vanema varasemast töökogemusest sõltumatu. See peaks pakkuma igale lapsele võrdset toetust. Baassummaks on esialgu planeeritud 272 eurot kuus, mida igal aastal indekseeritakse tarbijahinnaindeksi ja keskmise brutokuupalga muutuste alusel, mis peaks tagama toetuse reaalväärtuse säilimise ajas. See on oluline, et toetuse ostujõud vastaks igapäevaelu kuludele.
Praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus 2026. aastal ligikaudu 345 eurot. Toetuse maksmise vanusepiir on sarnane perekonnaseaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga (21 eluaastat õppimise korral). Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega. Etteruttavalt olgu öeldud, et hinnanguliselt tagaks uus toitjakaotustoetus senisest suurema toe 90 protsendile saajatele.
Lasterikaste perede toetamine
Üks suurimaid muudatuse eeliseid on lasterikaste perede olukorra parandamine. Eelnev süsteem jaotas toitjakaotuspensioni summat pereliikmete vahel, jättes suuremad pered sageli ebapiisava toetuse saajateks. Toitjakaotustoetus on aga seevastu individuaalne, võimaldades tagada igale lapsele toetuse, mis katab vähemalt poole lapse keskmisest ülalpidamiskulust.
Näiteks, kui lasterikas pere, kus on neli last, kaotab ühe vanema, saavad kõik neli last individuaalset toetust 345 eurot kuus olenemata pereliikmete arvust.
Statistika näitab, et ühe vanemaga pered on võrreldes kahe vanemaga leibkondadega oluliselt suuremas vaesusriskis. Toitjakaotustoetus, mis makstakse kuni lapse 19aastaseks (õpingute korral kuni 21aastaseks) saamiseni, vähendab seda riski tõhusalt.
Uue süsteemi rakendamiseks on kavandatud õiglane üleminekumudel. Lastele, kes juba saavad toitjakaotuspensioni, makstakse edasi kas pensioni või uue toetuse suuruses summat, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Selline lähenemine tagab, et üleminek ei vähenda kellegi sissetulekuid ning võimaldab peredel kohaneda muutustega järk-järgult. Näiteks 20aastane üliõpilane, kes saab hetkel 200 euro suurust toitjakaotuspensioni, hakkab üleminekuperioodil saama 272 euro suurust toetust.
Sotsiaalse turvalisuse laienemine
Kokkuvõtlikult arvan, et toitjakaotustoetuse loomine on Eesti sotsiaalsüsteemi uuenduslik ja õiglane samm. See mitte ainult ei paranda vanema kaotanud laste heaolu, vaid aitab ka oluliselt vähendada ebavõrdsust ja vaesusriski ühiskonnas. Toetuse ühtlane suurus, indekseerimine ja ulatuslikum katvus on selged edasiminekud, mis näitavad, et riik panustab aktiivselt oma kodanike heaolu ja võrdsuse tagamisse. Uus süsteem proovib tõestada, et sotsiaalpoliitika saab olla tõhus, läbipaistev ja inimeste vajadustele suunatud.
Eelnõu seaduseks saamisel on oluline mõju vanema kaotanud laste heaolule, kuna sellega tagatakse lastele ühetaoline hüvitis olenemata sellest, kui pikalt jõudis vanem enne oma surma tööl käia. Toetuse maksmiseks on aastatel 2026–2028 planeeritud lisaraha umbes 3,3 miljonit eurot.