Indrek Sauli arvamuslugu Eesti majandusest ja tarbijate kindlustundest (õigemini selle puudumisest) tabab naelapea pihta. „Kindlustunde madalseisule vaatamata on tarbija seis hea – hakake tarbima,“ kõlab üleskutse. Samasuguse üleskutse tegin siinsamas arvamusrubriigis eelmisel suvel, kirjutab riigikogu liige Andres Sutt.
Lühiajaline vaade majandusele ei näita meile enam tervikpilti
Miks siis ei ole Eesti tarbija kindlustunnet leidnud, kuid tarbib (küll mitte üleliia hoogsalt) sellele vaatamata? Mille taga seisab tarbimise hoogustumine, mis intresside langust ja hoiuste mahtu arvestades oleks igati ootuspärane?
Pakun ühe võimaliku seletuse: võib olla, et me vaatame ühiskonnas majanduspilti liiga lähedalt ja ainult lühiajalises, maksimaalselt ühe-aastases, vaates. Lühiajaline vaade on selles majandustsüklis loonud soodsa pinnase negatiivse kuvandi tekkeks. Kui vaadata vähegi pikemat trendi, räägivad numbrid aga teist lugu.
Selle väite kinnituseks toon ühe näitaja, mis aitab majanduse arengut hinnata rahvusvahelise ostujõu vaatenurgast – see on SKP inimese kohta turuhindades – ja vaatame muutust kümne-aastasel perioodil, 2014 – 2024. Aastatel 2019 – 2024 kasvas Eesti SKP inimese kohta turuhindades 33% ja 2014 – 2019 kasvas sama näitaja 38%.
Need vahed on väikesed ja seetõttu võime julgelt väita, et Eesti majandus on viimase kümne aastaga väga korralikult kasvanud ja seda mõlemal kümnendi poolel. Kõike seda vaatamata COVIDile, sõjale ja energiakriisile.
Vananenud statistika mõõtmine
Mulle tundub ka, et statistika reeglid ei jõua alati sammu pidada majanduses toimuvate struktuursete ja ulatuslike muutustega. Olgu siin näiteks tarbimise mõõtmisel piiriülese e-kaubanduse kasv, mis ei kajastu Eesti jaemüügi statistikas, ehkki tegelikkuses moodustab kasvava osa eratarbimisest. Või võtame näiteks mitmete hindade suure volatiilsuse (näiteks elekter 2023. aasta aprillis või lennupiletid eelmise aasta oktoobris), mis on teinud keerukamaks tarbijakäitumise muutuste arvesse võtmise, moonutades hinnastatistikat ja seeläbi ka reaalset SKP-d.
Majandus ei ole ainult statistika, vaid väga paljuski ka emotsioon. Seetõttu mängivad tarbimiskindluse kujunemisel pealkirjad eriti suurt rolli.
Mida toob tulevik?
Eestil on kõik eeldused uueks investeerimislaineks. Mõne nädala pärast ühendame koos Läti ja Leeduga end lahti Venemaa elektrisüsteemist. Ettevalmistused on olnud pikad ja põhjalikud. Et võrk oleks tugev ja varustuskindlus tagatud, on sellesse projekti investeeritud kokku ca 350 miljonit eurot. Sellest kolmveerand on tulnud Euroopa Liidu rahastusena.
Puhta energia piisavus on üks olulisemaid eelduseid suurinvesteeringute siia meelitamiseks.
Tuuleparkide rajamine kogub hoogu ja nende investeeringute maht ainuüksi maismaal ulatub miljarditesse. Lisades siia meretuulepargid, jõuame kahekohalise miljardi piirile.
Eesti kui investeeringute sihtriigi vastu on huvi näidanud mitmed suured Euroopa energiakontsernid. Niisamuti on tärkamas huvi andmekeskuste rajamiseks. Selle eelduseks on jällegi piisavas hulgas taastuvenergiat.
Kõigile, kes (mere)tuuleparkides kui investeeringus kahtlevad, pakun ühe mõtteharjutuse. Meretuuleparkide rajamine ei ole praegu realistlik ilma hinnapõrandata. Põranda kehtestamiseks on Eestil olemas ka Euroopa Komisjoni riigiabiluba ning vähempakkumiste ettevalmistus käib. Toetusskeemil on häälekaid arvustajaid, kuid nad jätavad tähelepanuta võrrandi teise poole ehk selle, kui palju me investeeringu pealt tagasi teenida saame.
Saame kordades tagasi
Riigiabi on piiratud 130 miljoniga aastas 20 aasta peale, ehk kokku 2,6 miljardi euroga. KPMG on hinnanud, et ehituse faasis lisab 1 GW meretuulepark SKP-le umbes 0,5% ja töötamise ajal ca 1%. Seega 20 aasta peale on ühe meretuulepargi lisapanus SKPsse 20% ehk vähemalt 9 miljardit eurot.
See tähendab omakorda, et oleme vähemalt 6 miljardiga plussis. Veelgi enam, Arenguseire keskuse rohepöörde trendide ja stsenaariumite raport toob välja, et iga puhtasse majandusse investeeritud euro toob tagasi 1,2 eurot. Niisiis tuleks riigiabi vaadata investeeringuna, mis toob meie majandusse tagasi miljardeid.
Mida suurem on kodumaine tootmisvõimekus, seda paremini on tagatud energiajulgeolek ja seda madalam on elektri hind. Seda rohkem on ka ettevõtetel huvi Eestisse investeerida. Iga strateegiline investeering on magnetiks, mis tõmbab ligi uusi investeeringuid ja annab tõuke tulevikutööstuste arenguks.
Liigume Soome ja Rootsi elatustaseme suunas
McKinsey on hinnanud, et tööealiste osakaalu vähenemine võib Lääne-Euroopas järgmise veerandsaja jooksul vähendada SKP-d inimese kohta keskmiselt 10 000 eurot. Tehnoloogiamahukad investeeringud aitavad leevendada rahvastiku vananemisest tulenevat survet kulude kasvule ja tulude vähenemisele ka Eestis. Kogumis tähendab see kõrgema sissetulekuga ja põneva sisu ning tähendusega töökohti, elatustaseme tõusu ja kindlal sammul liikumist Soome ja Rootsi elatustaseme ehk maailma tippude suunas.
Energeetika on üks oluline valdkond, mis loob eeldused majanduse jõudsaks kasvuks. Kuid ei ole kindlasti ainus. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku kuuluva AIRE (AI & Robotics Estonia) kogemus näitab, et tehisaru ja robootikat kasutada soovivate innovaatiliste Eesti ettevõtete ja Eesti ülikoolide koostöö on mõne aastaga teinud suure hüppe ning potentsiaal tehisaru ja robootika laiapindseks kasutamiseks on väga suur.
Selleks, et saaksime viie aasta pärast tõdeda, et meie SKP inimese kohta on taas kasvanud vähemalt kolmandiku võrra, peab majanduse nominaalkasv olema pea 6%. Kvaliteetne investeerimis- ja tarbimistsükkel teeb selle võimalikuks, möödunud kümme aastat annavad kinnituse praktikast. Kordamine on tarkuse ema – käes on aeg tarbida ja investeerida. Julgelt!