Äsja ametisse astunud Trumpi teist ametiaega USA presidendina ei maksa üle pabistada ega sellest ka üle vaimustuda. Tasub meenutada eelmist perioodi, kirjutab europarlamendi liige Urmas Paet.
Sellega tuleb elada ning lähtuda reaalsusest, et samapalju kui Euroopa vajab USA-d, vajab ka USA Euroopat. Ja pigem varem kui hiljem jõuab see ka neile USA juhtidele pärale, kus see veel kohal ei ole.
Euroopa on USA toodetele väga oluline turg, Euroopa investeeringud USAsse on loonud seal kõvasti töökohti, Hiina ja Venemaa võtavad läänemaailma, seal hulgas USAd palju tõsisemalt siis, kui lääne demokraatiad ehk ennekõike Euroopa ja USA püsivad maksimaalselt koos jne.
See, mida mitmed Trumpi elevust loovad avaldused on juba teinud ja teevad veel, on Euroopa enesekindluse kasvatamine. See on hea ja vajalik. Euroopal ongi nii iseendale kui maailmale senisest palju rohkem pakkuda. Objektiivsema pildi meie ümber toimuvast saame siis, kui me soovmõtlemise, aga ka pelguse tagaplaanile surume.
Kriminaalasjad ja kohtumised Putiniga
Nii ei maksa Trumpi puhul siiski unustada nii mitmeid kriminaalasju, mille kohtulikule tulemusele jõudmist aitab presidendiks saamine kenasti kraavi suunata, kui kirge diktaatorite suhtes.
Selles ja paljus muus on mälu värskenduseks kasulik meenutada ta eelmist presidendiksoleku perioodi. Nii kohtumist Putiniga Helsingis kui katseid Põhja-Korea diktaatoriga isiklikku šarmivõitu saavutada. Ka rohkem sisulisi asju tasub mäletada.
Praegu käib tohutu furoor selle ümber, et president Trump annab USA majandusele justkui uue hingamise ning saadab illegaalsed immigrandid riigist välja. Kena jutt.
Samas ei lähe USA majandusel ka praegu kehvasti, pigem vastupidi. Illegaale on USAst kogu aeg välja saadetud. Nii Barack Obama kui Joe Bideni ajal rohkem, kui Trumpi eelmise presidentuuri ajal. Seega tõe kriteerium on praktika.
Muidugi ei tugevda liitlassuhteid Trumpi laiamine Taani ja Gröönimaa ehk Euroopa, aga ka Kanada ja Panama suunas. Millegipärast pole sama innukat resoluutsust Trumpi puhul märgata Hiina või Vene või muude autoritaarsete jõhkardite suhtes. Ehk see vana diktaatorite lembus lööb ikka välja.
Endiselt oluline liitlane
Seega – tulles tagasi jutu alguse juurde, siis president Trumpile pole nutikas ei erakordselt pugeda ega teda peljata. Eks ka talle ja ta lähikondlastele jõuab peagi taas kohale, et praegusest maailmast USA endale Euroopast, Kanadast ja teistest demokraatiatest paremaid liitlasi ei saa. Putin ja muud diktaatorid võivad ju ajutiselt põnevad näida, kuid nemad kindlasti Ameerikale head ei soovi. Ja see teadmine jõuab varsti kohale.
Parem oleks, kui võimalikult valutult. Eesti huvides on teha kõik, mida saame, et me ise võimalikult tugevad ja enesekindlad oleksime, siis saame seda pakkuda ja nõuda ka kogu Euroopalt ning Euroopa ja USA liitlassuhtelt.
Midagi paremat ja kindlamalt ei paku praegune maailm ka meile kõigi nende putinite, hiina ja iraani ja muude diktaatorite ja autokraatidega. Seega USA on Eesti ja Euroopa oluline liitlane nii Bideni, Trumpi kui nende järeltulijate ajal. Hirm ega soovmõtlemine pole aga kunagi head nõuandjad.