Venemaa sissetungist iseseisva Ukraina pinnale möödub peagi kolm aastat ja selle aja jooksul on Eestis pelgupaiga leidnud kümned tuhanded sõjapõgenikud. Eestis on praegu tähtajalise elamisloaga 34 400 Ukraina sõjapõgenikku, kellest Pärnu linna registreerinuid on 1573 ehk kolm protsenti linnaelanikest, kirjutab Pärnu abilinnapea Riido Villup.
Eesti rahvas, sealhulgas ametiasutused ja vabatahtlikud organisatsioonid on andnud endast kõik, et abivajajaid nii siin, Eestis kui Ukrainas aidata. Pärnu linn on sõja eest pagenuid abistanud esimestest päevadest, mil kiirkorras valmistasime ette vastuvõtupunkti linnavalitsuse majja ning koostöös Punase Ristiga andsime hädalistele käevangu stardikotikesed kerge kõhutäite ja hügieenitarvetega.
Esimesena Eestis käivitas Pärnu linn infotelefoni, kust sõjapõgenikud teavet saavad. Meie eestvedamisel ning koostöös sotsiaalkindlustusameti ja politsei- ja piirivalveametiga suutsime mõne päevaga luua vanast politseimajast Pikal tänaval vastuvõtukeskuse, mis toimetas täistuuridel kuni suurema sisserände lõpuni.
Linnaametnike koormus sõja algusaastal oli meeletu, sest võõra riigi bürokraatiameres suplemine oli raske: abi vajati nõustamisel, toetuste taotlemisel, korteriotsingutel, lasteaia- ja koolikohtade saamisel ja paljudes muudes toimingutes.
Õnneks tuli siingi appi riik. Valitsuse toel saime juurde palgata koordinaatoreid, kes olid suureks abiks põgenike muredega tegelemisel, ja renoveerida linnale kuuluvaid kehvas seisus ja kasutusest väljas kortereid neile, kes üüriturult eluaset ei leidnud.
Ajutise kaitse saanud põgenikul on toetuste taotlemisel ja saamisel samasugused õigused kui siin alaliselt elaval inimesel. Elu aga näitas, et koduriigist vastu oma soovi ja kiiruga lahkunul võib võõras riigis abivajadus kas või ajutiselt olla tavapärasest suurem ja olemasolevad toetused ei pruugi seda katta.
Pärnu linnavolikogu eestvõttel moodustati 2022. aasta oktoobris Ukraina abistamise fond, millest saadava toetuse suhtes oli kitsendusi vähem, st komisjoniliikmete kollegiaalsel kaalutlusel võib abivajaja taotluse rahuldada täielikult, tingimuslikult või osaliselt ja lahtiseks on jäetud valdkonnadki, milleks toetust taotleda.
Veidi üle kahe aasta jooksul on fondi annetanud paljud eraisikud, suurima panuse, 80 000 eurot, on andnud Pärnu linn. Olen väga tänulik heasoovlikele inimestele ja tuletan meelde, et fondi saavad jätkuvalt toetada kõik inimesed, kes soovivad Ukrainat ja ukrainlastest sõjapõgenikke Pärnu linna haldusterritooriumil abistada.
Tänu fondile on abi saanud üksikisikud, aga ka sõjapõgenikke abistavad organisatsioonid. Kui algul laekusid Ukraina abistamise fondi rohkem eluliste vajadustega seotud taotlused, siis nüüd on märgata, et sõjapõgenikud on kohanenud siinse eluoluga ja olmemured on asendunud lõimumisest tulenevate vajadustega. Nii on fondi loomise järel toetatud näiteks õppevahendite, talverõivaste ja -jalanõude, prillide, telefoni, voodiriiete, köögiseadmete, lapsevoodi, turvahälli, aga ka tööks vajamineva õmblusmasina ostmist. Samuti on toetatud ukrainlaste keeleõpet ja sportimist, tänu millele on põgenikest lapsed saanud käia näiteks suusalaagris.
Fondist on ka 13 483 euroga toetatud Eesti linnade ja valdade liidu initsiatiivi, mille järel omavalitsuste liit panustas 250 000 eurot 26 generaatori saatmisse Ukraina sõjakoldesse Žõtomõri piirkonna koolidesse ja lasteaedadesse.
Eraldi äramärkimist väärib SA Ukraina Sõjapõgenike Psühhosotsiaalse Kriisiabi Fond (USF), mis 2023. aastal korraldas Ukraina lastele Pärnu linnas suveprogrammi, mille raames said kolme- kuni kümneaastased lapsed õppida mängu kaudu, täiendada suhtlusoskust ja sisustada vaba aega ajal, mil lapsevanemad olid hõivatud tööga. Ukraina abistamise fondist sai USF raha, et palgata peale nõustaja-sotsiaaltöötaja ning psühholoogi õpetajaid/tegevusjuhendajaid.
2024. aastal eraldati toetust MTÜ Ukraina Keskusele, et koostöös USFiga pakkuda põgenikele Pärnus Lai 14 vabakonna majas tegevust (psühhosotsiaalne tugi, kultuurielu, lastele pakutav mitteformaalne haridus, integratsioon, naiste tugirühmad ja teabekeskus). Nimetatud vabaühendusi toetab linnavalitsuse lõimumise projektijuht.
Kahe aasta vältel on Ukraina abistamise fond olnud viimane lootus paljudele põgenikele, kes saadud abi eest on pärnakatele väga tänulikud. Tänu sellele on saadud oma elu siin, kodust kaugel Pärnus, järjele: leitud on töö, kohanetud eluoluga ja oodatakse kannatamatult Ukraina võitu, et pöörduda tagasi oma armastatud kodumaale. Kuid nagu meil kõigil tuleb ette ka tagasilööke, mistõttu fondi on põgenike abistajana jätkuvalt vaja ning iga linnakodaniku panus sinna on teretulnud.
Põgenikke jõuab Eestisse küll praegu vähem kui algusaastal, kuid Venemaa jätkuv terror Ukraina pinnal ja uued sõjakolded sunnivad endiselt inimesi oma kodust lahkuma.
Aitame ukrainlastel sõja võita ja ärme väsi neid toetamast, et Ukraina saaks lõpuks vabaks võõrastest sissetungijatest ja koduigatsejad tagasi oma sinise taeva alla, kuldsete viljapõldude juurde!
Ukraina abistamise fondi saab toetada, tehes meelepärase ülekande kontole EE021010902001671005, märkides saajaks Pärnu linnavalitsuse.