Eesti järgmise aasta eelarvel on kolm prioriteeti: riigikaitse, tööstuse areng ja toimetulek. Esialgu puudutab Pärnumaad enim toimetulek, sest palgatase jääb meil alla Eesti keskmise ja keskmine vanus ületab seda. Vast viie aasta pärast saame rääkida uute tööstuste arengust Pärnus, kirjutab Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Vaesuse vältimiseks läheb Eestis kogutavast maksutulust (15 miljardit eurot) üle kolmandiku (kuus miljardit) sotsiaalkuludeks, nende hulgas on suurim pension (neli miljardit), töötus ja selle ennetus (üks miljard), laste- ja peretoetused (üks miljard), sotsiaalhoolekande kättesaadavus ja toimetulek (150 miljonit). Kolmandik riigi maksutuludest kulub sellele, et aidata neljandik rahvast absoluutsest vaesusest välja.
Absoluutne vaesus tähendab, et leibkonna liikme (üheliikmelise leibkonna puhul ühe inimese) sissetulek jääb alla absoluutse vaesuse piiri ehk allapoole arvestuslikku elatusmiinimumi, mis väljendab miinimumvajaduste rahuldamise maksumust. Statistikaameti viimastel andmetel on see summa 2023. aasta seisuga 338,2 eurot. Absoluutses vaesuses elas tunamullu 2,7 protsenti elanikkonnast, aga kui ei makstaks sotsiaaltoetusi ega pensione, oleks absoluutses vaesuses 24,1 protsenti inimesi.
Absoluutne vaesus näitab seda osa ühiskonnast, kes ei ole võimeline ennast ise ära elatama. Just absoluutsest vaesusest peaks riik inimesed toetustega välja aitama. 2024. aasta vaesusnäitajad laekuvad selle aasta lõpul, kuid on kindlasti kehvemad kui 2023. aastal, sest vaesust süvendavad nii inflatsioon kui ka palgatoetustest ja pensionidest kiirem hindade kasv.
Suhteline vaesus on rohkem tunnetuslik küsimus, see moodustab 60 protsenti sissetuleku mediaanist ning oli viimastel andmetel (2023. aastal) 807 eurot.
Pension tõuseb 2025. aasta aprillis keskmiselt seitse protsenti ja keskmiseks pensioniks kujuneb 814 eurot kuus senise 774 euro asemel, kuid see võimaldab pensionäridel püsida üksnes suhtelise vaesuse piirimail, ei enamat.
Pärnumaa majanduse arengule võivad täiesti uue hoo sisse lüüa Rail Balticu ja mõne meretuulepargi ning koos nendega suures koguses meretuuleenergiat kasutava tööstuse, näiteks metanoolitehase valmimine. Need maakonna arengus olulised suurprojektid on strateegilise tähtsusega ka valitsusele.
Palju on räägitud eelseisvate aastate maksutõusudest. Peaminister on öelnud, et maksufestival on läbi ja kuni 2027. aastani ei tõuse enam ükski maks. Veelgi enam, kehtiv tulumaksuseadus näeb ette maksuküüru kaotamist 1. jaanuarist 2026, mis vähendab riigi maksukoormust rohkem kui üks protsent sisemajanduse kogutoodangust ja maksulaekumist umbes 500 miljoni euro võrra ning jätab selle raha keskmise töötaja rahakotti 100–150 euro kaupa kuus. Maksuküüru kaotamise edasilükkamine oli mulle endale möödunud aasta kõige nadim eelnõu.
Veidi pika hambaga otsustasime ära jätta alkoholiaktsiisi lisatõusu viis protsenti selle aasta 1. juulist, aga mitte sellepärast, et meie arvates läheks alkohol liiga kalliks, vaid sellepärast, et vahe Lätiga oleks kasvanud liiga suureks ning käivitanud taas Läti alkoralli. Kui juba Lätti minnakse, küll siis ostetakse ka kütust, toitu ning muudki, mis kärpinuks Pärnumaa poodide kaubakäivet ja maksutulu riigieelarvest. Alkoholi-, tubaka- ja hasartmängumaksu kasvu toel kahekordistub kultuurkapitali maht kümne aasta (2015–2025) kestel, sest osa neist maksudest läheb otse kultuurkapitali rahvakultuuri, spordi, kunsti, kirjanduse, muuseumide ja teatrikunsti toetuseks.
Pärnumaa kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb nii palgatulu kasvu kui tulubaasi muudatuste tõttu. Nimelt suunatakse kohalikele omavalitsustele edaspidi ka osa pensionide tulumaksust, mis on kasulik maakonna omavalitsustele, kuna meie elanikkonnas on pensioniealisi suhteliselt rohkem.
Eelmise aasta juunis libises üle Eesti toonase kaitseväeülema Martin Heremi huulte sõnum, et laskemoonavaru puudujäägi katteks on vaja vähemalt 1,6 miljardit eurot juurde. Avalikkuse toetus riigikaitsekulude kasvule oli ühene ja suur. Meil siin Venemaa kõrval on hästi teada, et kes oma kaitseväge ei toida, hakkab toitma võõrast väge. Suvel uue valitsuse moodustamise kõneluste käigus lepitigi kokku kaitsekulude kasv ja koos sellega ka julgeolekumaksu kehtestamine.
Möödapääsmatult tuleb riigikaitse kulude katteks koguda raha kõigilt maksumaksjatelt. Absoluutarvudes väiksematelt vähem ja suurematelt rohkem. Riigikaitsele üldiselt kulutatakse järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit, peale selle 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemide laskemoonale, et me saaksime rünnata vaenlast tema enda territooriumil kohe, kui ta liikvele läheb.
Majanduskasvu ja riigikaitse edendamiseks käivitatakse 100 miljoni euro suurune kaitsefond. Fondi toel saavad Eesti kaitsetööstusettevõtted võimaluse arendada ja turule tuua uuenduslikke tooteid, millega tugevdada Eesti julgeolekut, anda hoogu majandusele, edendada eksporti ja luua töökohti. Kaitseministeerium valib nelja asukoha hulgast, kuhu rajada kaitsetööstuspark. Kaks eelvalikuala asuvad Pärnumaal: üks Ermistu külas, nelja kilomeetri kaugusel Tõstamaa alevikust ning teine Kõima ja Koonga küla territooriumil, mõlemad alad on riigiomandis. Asukoha eelvalik loodetakse teha tänavu augustis.
Euroopa Liidu militaarmobiilsuse (CEF Military Mobility) meetme toel ehitatakse ümber Tallinna–Pärnu maanteel asuv Kanama viadukt ning rajatakse 2+2-tee Päädeva–Konuvere lõigul, kogumaksumus umbes 100 miljonit eurot.
Tallinna–Pärnu maanteel valmib sel aastal Sauga 2+2-lõik ning Libatse–Nurme lõigul algab 2+2-tee ehitus. Nendele lõikudele kulub kokku 100 miljonit eurot.
Riigieelarvest toetatakse selgi aastal Pärnu uue silla ehitust 7,5 miljoniga.
Kultuuriministeeriumi muusikapoliitika programmist toetatakse Pärnu linnaorkestrit ja Pärnu muusikafestivali.
Rail Balticu planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustööd jätkuvad maakonna lõunaosas ja Pärnu kaubajaama piirkonnas, samuti jätkub Pärnu rahvusvahelise reisiterminali ehitus.
Olenemata reisijate vähesusest jätkub sihtotstarbeline toetus Pärnu lennujaamale ning Kihnu lennuväljale eelkõige pääste- ja hädaabilendude tarvis.
Kokkuvõtvalt arvan, et Pärnumaal on jalad põhjas, siht silme ees ja tulevikuväljavaated head. Poliitiku suurim uusaastasoov on, et sõda Ukrainas lõpeks. Soovin, et lõpeks inimeste kannatused ja Ukraina saaks asuda ülesehitustööle. Eesti ja teisedki riigid saaksid siis rohkem tähelepanu pühendada kultuuri, hariduse, tervise, majanduse, turvalisuse ja üldise heaolu edendamisele – sellele, milleks riigid on loodud.