2025. aasta riigieelarvega seoses on palju tähelepanu saanud inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamine, investeeringud majanduse tugevdamisse ja riigi kulude kärpimine. Rõõm on tõdeda, et eelarve võtab prioriteediks ka kliimamuutustega kohanemise ja selle mõjude leevendamise, kirjutab Hanah Lahe.
Riigieelarve panustab uutesse lahendustesse ja investeeringutesse, mis loovad aluse kindlamale tulevikule ja suunavad Eesti majanduse jätkusuutlikumale kursile. Eelarve põhifookus on pikaajaliste investeeringute jätkamises ja kliimakindla majanduse seadusest tulenevate CO2 vähendamise eesmärkide täitmises.
Valitsuse otsustest tulenev sääst riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal umbes 200 miljonit eurot, kümme miljonit eurot sellest on kliimaministeeriumi kärpeid.
Investeeringutega elavdame majandust
Majanduse elavdamiseks on selle aasta eelarves plaanitud 1,9 miljardi euro väärtuses investeeringuid ja investeeringutoetusi, kusjuures investeeringute mahult on Eesti Euroopa Liidu (EL) tipus. Suur osa rahastusest ja toetustest on seotud kliima-, energia- ja keskkonnaküsimustega.
Kliimaministeeriumi pikaajaline prioriteet on suunata CO2 kvoodimüügist saadud tulud majanduse elavdamisse. 402,6 miljoni euro suurune investeering annab märku, et kliima- ja majanduspoliitika ei ole vastandlikud, vaid teineteist toetavad. Riigi eelarve näitab selgesti, et suudame korraga vähendada nii CO2 heitmeid kui kasvatada majandust.
Taristuinvesteeringute maht kasvab. CO2 kvoodimüügi tulust läheb kaks kolmandikku ehk 197 miljonit eurot Rail Balticu ehituseks, sh investeeritakse 74 miljonit eurot Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamisse. Lisaks ehitatakse edasi Pärnu–Tallinna 2+2 maanteelõike ning panustatakse kahe miljonit euroga Tartu ja Riia vahelise rongiliini ühendusse.
Tänavu laieneb heitkogustega kauplemine ka merenduse valdkonda. Merendusettevõtted hakkavad ostma CO2 kvooti. Mõjude leevendamiseks käivitatakse 25 miljoni eurone toetusskeem merendussektori CO2 heitmete vähendamiseks ja laevade ümberehitamiseks.
Valitsus jätkab maapiirkondades elamute rekonstrueerimise toetusega. CO2 kvoodimüügi tuludest eraldatakse 50 miljonit eurot korterelamute energiatõhususe parandamiseks. Lisaks investeerib riik puhta ühistranspordi ja selle võrgu arendamisse.
Valitsuse majanduskabineti toetatud ekspordi toetusmeede suurusjärgus kaks miljonit eurot aitab läbi ettevõtete esindusorganisatsioonide toetada nutikaid ja lisandväärtust loovaid lahendusi, eraldi tähelepanu pööratakse kestlikele energialahendustele ja kohalike ressursside väärindamisele.
Tagame puhta ja rohelise energiaportfelli tulevikuks
Eesti inimeste jaoks tähendab 2025. aasta riigieelarve suuremat taastuvenergia kasutuselevõttu ning stabiilset ja puhtamat energiat, mis aitab madalate hindadega pakkuda varustuskindlust. Koalitsioonileppes seisab, et aastaks 2030 on kogu Eesti elektrienergia taastuvenergiapõhine ja see eesmärk on varsti juba käegakatsutav.
Suurema hulga tuuleenergia turule jõudmine tähendab kõigile Eesti inimestele taskukohasemat elektrihinda. Maksimaalselt küündib ka tuulistel ilmadel Eesti tuuleenergia tootmine tipptundidel 500MWh-ni. Võrdluseks toodab Soome tipptundidel ligi 6000 MWh tuuleenergiat.
Eesti varustamine puhta energiaga on ülimalt oluline ka energiajulgeoleku seisukohalt. Täiendavate meretuuleparkide ja päikeseparkide loomisel otsitakse aktiivselt kompromissi ka kaitsevaldkonna ekspertidega.
Taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks planeeritakse erarahastuse toel Liivi lahe meretuulepargi elektriühendust ning Eesti-Läti neljandat elektriühendust. Mõlema planeeringu maksumus on umbes 1,5 miljon eurot. Ettevalmistamisel on Estlink 3 rajamiseks vajalike eriplaneeringute algatamine, mille eeldatav maksumus jääb 1 miljoni euro juurde.
Tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi enampakkumised eri piirkondades, mida RMK koos maa-ametiga on juba alustanud. Ligikaudu 85 km2 riigimaadele on edaspidi võimalik hinnanguliselt paigutada kuni 1100MW tuuleenergia tootmisvõimsusi.
Riik on põhjalikult kaardistanud alad, kus mõju loodusele ja inimestele on võimalikult väike. Lisaks puhta energia tootmise suurendamisele, peab 2030. aasta eesmärgi täitmiseks ka elektrivõrgu kliimakindlamaks muutma. On oluline, et see peaks vastu isegi tavatutele ilmastikutingimustele ja muutuvale kliimale. Ühtlasi peame rajama uusi liitumisi ja selleks näeb riigieelarve ette 74 miljonit eurot.
Investeeringud biometaani ja rohevesiniku arendamisse, vastavalt 50 miljonit ja 7 miljonit eurot, ning 25 miljoni euro suurune rohetehnoloogia toetus merenduses tähistavad olulist sammu puhta tööstuse ja mitmekesisema energiaportfelli suunas.
Eraldi keskkonnaprogrammiga nähakse ette toetus Ida-Virumaale, kuhu suunatakse kaevandamistasudest 2025. aastal 1 miljon eurot ja alates 2026. aastast kaks miljonit eurot aastas. Eesmärk on leevenda põlevkivi tootmisest tulenevaid keskkonnamõjusid.
Investeeringud metsandusse, elurikkusesse ja loodusväärtustesse
Kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse suurenemise toetamiseks suunatakse senisest enam raha Eesti looduse ja metsade kaitsmiseks. Järgneval kolmel aastal eraldatakse elurikkuse kaitsmiseks ja arenguks 17,1 miljonit eurot. Prioriteediks on looduskaitsealuste liikide ja elupaikade seisundi parandamine. Plaan näeb ette soode, jõgede, ranna- ja puisniitude taastamist ning loodusväärtuste inventuure ja seda, et metsad seoksid senisest rohkem süsinikku.
Oluline on rääkida ka erametsade kestliku majandamise toetamisest. Uue riigieelarvega rahastatakse erametsade inventeerimist, uuendamist, metsastamist, vääriselupaikade kaitset ja hõredate puistude ennakraiet.
Hea meel on näha, et keerulistel aegadel, kus fookus on ja peabki olema meie riigi ja inimeste julgeoleku kindlustamisel, ei ole unustatud püüdlusi puhtama ja soodsama energia poole, kliimakindlate elektrivõrkude rajamist ega ka Eesti looduse kaitsmist.