Riigikogus läbis lõpphääletuse nn romude eelnõu, millega suunab riik kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse, kirjutab riigikogu liige Mait Klaassen.
Tingitud on selle seaduse loomine eelkõige asjaolust, et seoses automaksu kehtestamisega jäävad väga paljud inimesed jänni nende nimel olevate romude (kasutusest välja langenud) või ka vahel teadmata asukohaga ja kadunud autodega ning peaksid hakkama maksma automaksu asja eest, mida neil enam pole.
Probleem on selles, et Eestis on liiklusregistris 01.05.2024 seisuga 973 825 M1 (sõiduauto kuni 1+8 kohta) ja N1 (kaubik alla 3,5 t) liikurvahendit. Kurioosne on tõik, et 224 354-l neist sõidukitest on registrikanne peatatud ja keegi ei tea, kas ja kus need autod on. Inimesed ei saa neid ka lihtsustatud korras enda arvelt maha ega ka käitlemiskohta viia, sest enamasti paberid nii müügi kui ka omamise kohta on kadunud. Aga automaksu tuleb neilt alates 01.01.2027 hakata maksma. Ka Euroopa Liidus on sama situatsioon – aastas läheb “kaduma” ligi neli miljonit sõidukit.
Seega tuleneb seaduse loomise vajadus eelkõige vajadusest luua inimestele võimalus lihtsustatud korras oma nimel olev teadmata asukohaga, lammutatud või hävinud sõiduk registrist kustutada. Vastasel korral tuleb alates 2027. aastast hakata maksma kõigilt neilt autodelt automaksu.
Vaatame siis lähemalt, millised on inimeste tegutsemisvõimalused
Kui sõiduk on alles, on kolm võimalust:
- Sõiduk on alles ja võetakse kasutusele. See eeldab tehnoülevaatusel käimist ja hiljem jääb auto aastamaksu alla.
- Sõiduk on alles, aga kustutatakse ajutiselt registrist, kusjuures seda saab teha kaks korda kaheks aastaks ja on sõiduki olemasolu tõestamise kohustus. Momendil on seaduses seatud nii, et ajutiselt kustutatud sõiduk automaksu ei maksa, kuid liiklusesse siirdumisel kohaldub automaks aasta ulatuses.
- Sõiduk kustutatakse lammutustõendi alusel (lammutatakse) ja automaksu ei kohaldata.
Kui sõidukit pole alles, see on kas müüdud ja uus omanik on jätnud selle oma nimele registreerimata, sõiduk on lammutatud, samuti kui omand on tulnud pärimise alusel, aga pole võimalik tõestada.
- Sõiduk kustutatakse alates 01.01.2025 omaniku või pärija taotlusel tasuta ja alates 01.01.2026 kuni 31.12.2026 viieteist euro suuruse lõivuga. Alates 01.01.2027 tuleb maksta keskkonnalõivu 800 eurot ja sõiduk kustutatakse automaatselt transpordiameti registrist.
- Sõiduk kustutatakse automaatselt 01.11.2026, kui sellel seisuga 01.07.2026 või kauem on olnud peatatud registrikanne.
Kindlasti paneb inimesi imestama, miks on vaja romudest lahti saada! Paraku on asjalood nii, et auto ei ole enam ammu seisuse näitaja, vaid tarbeese, nagu seda on tolmuimeja või televiisor. Keegi meist ei arva, et võib oma rikki läinud külmkapi jätta võsa alla vedelema. Sellele järgneks keskkonnatrahv ja me kõik aktsepteerime seda. Samuti teavad kõik, kui me hülgaksime oma hobuse koos vankriga tänava äärde surema, siis järgneb sellele väga kallis trahv.
Ajad on muutunud ja me kõik peame ümbritseva keskkonna eest hoolt kandma. Küll aga võime näha väga palju majapidamisi, kus tagahoov on täis romusid, millel on peal akud, käiguosad sisaldavad õlisid, jahutusvedelikke, plastikud depolümeriseeruvad, rehvid ning muud analoogsed osad näbrastuvad ning lagunevad ja sellest sünnib varem või hiljem keskkonnakahju.
Milleks muidu on ametlikele lammutuskodadele seatud ranged keskkonnanõuded, aga praegu võib igaüks oma lauda taha või tagahoovi kuhjata lõputu arvu romusid, omamata seejuures keskkonnaluba koos õlipüüdurite ja muude nõuetega. Kahjuks on see liialt levinud ja sellele peab tulema lõpp. Tulevikus tegeleb selliste mitteametlike romulatega keskkonnaamet.
Seadus annab ka leevenduse juhuks, kui auto ei ole komplektne ehk tal puuduvad olulised osad, nagu mootor, käigukast, sillad jne. Tulevikus on käitlejatel kohustus ka sellised «isendid» vastu võtta.
Omaette probleemiks võivad kujuneda tulevikus juhud, kui omanik on esitanud teadlikult valeandmed ja kustutanud registrist sõiduki avalduse alusel, aga jätnud sõiduki tegelikult alles. Paraku selline kavalus kaugele ei vii, sest sellisel juhul rakendatakse valeandmete esitamise eest trahvimäära 200 trahviühikut, mis 2025. aastal on 1600 eurot.
On ka veel üks väga oluline probleem, millele nimetatud eelnõu annab lahenduse. Need on need sõidukid, mis on jäetud kas avalikku ruumi või võõrale territooriumile ning mida pole võimalik käitlejale üle anda. Meie KOVid, ettevõtjad, aga ka eraisikud on hädas selliste hüljatud sõidukitega, mille omanikkugi pole võimalik neil kindlaks teha. Seaduse jõustamisel on võimalik avalik ruum puhastada ja sellised sõidukid suunata käitlemisele.
Oluline muutus seaduse esimese variandiga on aga see, et määrati kindlaks ajaloolise väärtusega ehk siis üle 30 aasta vana sõiduk ja vanasõiduk, millel on vastav tunnustus ning mille vanus on üle 35 aasta. Kui need autod ei osale liikluses, siis esimesel juhul on maksuvabastus kuni viis aastat ja teisel juhul kuni 12 aastat või kuni tunnustamisperioodi lõpuni. See annab võimaluse vanatehnika kogujatel hoida oma hoolealust tehnikat, ilma et peaksid automaksu maksma. Liiklusse siirdudes peavad aga nad maksma aastamaksu täisaasta eest, mis tehnika vanust arvestades ei peaks ületama 50 eurot.
Seadus sisaldab ka palju muud, mis on seotud autode registrist kustutamise, nende äraandmise, kogumise ja vastuvõtuga vastavaid õigusi omavate töötlejate poolt.
Ma loodan väga, et lähema paari aastaga saame oma tagahoovid korda ja vabaneme ka autodest, mis on juba kas lammutatud või teadmata kadunud ning keegi ei pea kartma, et peavad maksma automaksu auto eest, mida neil enam pole. Tähelepanelikult peab aga jälgima, et aega toiminguteks on kuni 31.12.2026. Pärast seda on kõik autod aastamaksu all. Kiirustamiseks on põhjust. Siin on abiks kindlasti transpordiameti koduleht, kus saate kindlaks teha teie nimel olevad sõidukid, aga toimuvad ka kogumiskampaaniad ja teavitus.