Film Estonia suuremad projektid mõjutavad oluliselt Eesti filmitootmist, filmitegijaid ning kogu filmikultuuri. Ainult Eesti omamaise rahastusega filmide tegemine või rahvusvaheline kaastootmine Euroopa piirides ei anna võrreldavat kogemust, kirjutab kultuuriminister Heidy Purga.
Endine kultuuriminister Rein Lang küsis intervjuus Õhtulehele, et keegi selgitaks, mida on Eesti film võitnud filmi tagasimaksefondist. Püüan vastata mõne konkreetse näitega, miks on Eestil sarnaselt ülejäänud Euroopaga tarvis Film Estonia nimelist tagasimaksefondi.
Muide, ainult Euroopa Hollywoodiks kutsutud Taanis puudub vastav süsteem, aga nende kohalikul filmivaldkonnal on käsutada ka ligi saja miljoni euro suurune eelarve, mis on järjepideva pikaaegse audiovisuaalsektori rahastamise tulemus.
Kuni meil pole võimalik omamaistele filmidele samas suurusjärgus eelarvet pakkuda, et säärasel moel muust Euroopast eristuda, peame ka meie kasutama tagasimaksefondi. Selleta ei saa ka Ühendkuningriik, mille maksusoodustus on 40 protsenti. Prooviti seda küll korraks kaotada, kuid taastati seejärel varasemast veel kõrgema tagasimakseprotsendiga. Alates 2025. aastast tõstavad ka suure filmiajalooga riigid oma maksusoodustusi, Saksamaa 30 ja Prantsusmaa 40 protsendini.
Film Estonia suuremad projektid mõjutavad oluliselt Eesti filmitootmist, filmitegijaid ning kogu filmikultuuri, arendavad oskusi ja kontakte. Ainult Eesti omamaise rahastusega filmide tegemine või rahvusvaheline kaastootmine Euroopa piirides ei anna võrreldavat kogemust.
Filmitööstus on usalduslike suhete äri. Suurtes projektides osalemine loob tugevaid kontakte, millesarnaseid ei saa ilma õlg õla kõrval loomingulist projekti ühiselt tegemata. Eesti tootjatega arvestatakse tänu siin saadud kogemustele üha suuremate projektide filmimisel. Suuremate välisvõtete tagajärjel kasvavad rahvusvahelised oskused ning pannakse alus rahvusvahelisele karjääriteekonnale. Välisvõtetel on terved spetsiifilised töölõigud, mida Eesti filmitootmises lihtsalt ei eksisteeri.
Teada-tuntud on näide sellest, kuidas algselt vaid siin tegutsema pidanud Eesti valgusmeeskond kutsuti koos “Teneti” võtetega edasi ka teistesse võttepaikadesse. Sealt sai tuule tiibadesse ka kunstnik Tiiu-Ann Pello, kes kutsuti “Gran Turismo” juurde filmikunstnikuna (piletitulu maailmas 122 miljonit USA dollarit) või Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala lõpetanud Triin Valvas, kes on “Teneti” järel saanud osaleda mitmete projektide, sh filmi “Wonka” juures (piletitulu maailmas 634 miljonit USA dollarit), ning tegutseb Londonis filmikunstnikuna.
Lisaks neile on erinevate Põhjamaade audiovisuaalprojektide juures regulaarselt töötamas veel kümneid inimesi, kes on sinna jõudnud tänu nüüdseks juba järjepidevale Film Estonia programmile, mis meie andekatele loojatele uusi uksi avab. Selliste kogemustega filmiprofessionaalid on suur väärtus.
Veel üks värske näide on äsja mainekale Sundance’i festivalile valitud film “Bubble & Squeak”, mis filmiti Eestis täielikult kohalike filmiprofessionaalide abil. Selle meeskonna hulgas olid välismaalt vaid režissöör, operaator ja kunstnik. Ka filmi Eesti-poolne produtsent on märkinud, et protsess oli niivõrd positiivne, et lisaks suurepärastele võttepaikadele soovitakse edaspidi kasutada ka meie filmiprofessionaale.
Lisaks sellele on filmide tagasimakseprogrammil ka konkreetne ja mõõdetav majanduslik mõju. Näiteks ainuüksi tänavu Eestis filmitud sarja “Agentuur” filmimisel jäi Eestisse enam kui 7,5 miljonit eurot. Siin filmiti kaks nädalat, kuid lisaks kulus ettevalmistusele kaheksa nädalat ja kogu eeltöö kestis pool aastat. Eesti taustanäitlejatel oli üle tuhande võttepäeva, see oli tasustatud ja maksustatud töö ning kokku oli hõivatud ligi 800 inimest. Projekti palgafond Eestis kokku oli 628 000 eurot. Kandvamates rollides kasutati nelja Eesti näitlejat, kellele see võib osutuda hüppelauaks järgmiste projektide juurde.
Seda kõike eelnevat arvesse võttes oli Eesti filmi tagasimaksefond üks vähestest valdkondadest, mis minu otsusel jääb 2025. aastal välja kultuuriministeeriumi valdkondade kärbetest. Film Estonia eelarvemaht oli tänavu kokku kuus miljonit eurot ja järgmisel aastal see ei lange. Samuti ei lange toetus kodumaisele filmitööstusele, sest eduka ökosüsteemi jaoks vajame tasakaalu teineteist täiendavate poolte vahel.
Loomulikult võib nõustuda, et Eesti filmide tootmisse oleks vaja suuremaid summasid. Me ei tohi aga alahinnata Film Estonia projektide olulisust, sest need annavad tööd tehnilistele meeskondadele, loovisikutele, hoiavad professionaale valdkonnas ning avavad uusi uksi rahvusvahelisse filmitööstusse.