Võitlus Tallinna pärast ei seisne teede ja tänavate ehitamises, vaid selles, et kõik Tallinna teed enam Moskvasse ei viiks, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
Tallinna uue linnavõimu senine tegevus ka äsja vastuvõetud 2025. aasta eelarve valguses näitab, et Eesti pealinna kurss on pöördunud idast läände.
Ühe märgilise sammuna lõpetasime linna eelarvest iga aastaga kasvanud otsetoetuse andmise Mihhail Kõlvarti ema asutatud ühingule Lüüra, et lõpetada Keskerakonna erikohtlemine ning toiduahel (PM, 05.04.2019). Toetust saab taotleda võrdsetel tingimustel, nagu kõik teisedki.
Tallinnas on ametis uus siseauditi juht ja sisekontroll on tuleval aastal tööderohke. 2025. aastal on eraldi eelarverida välise auditi tellimiseks, et veenduda läbipaistvuses ning linna korrektses toimimises.
Oleme vähendanud bürokraatiat, ligi sada inimest on Tallinnas koondatud, nende seas ka küüditamist õigustanud Tondi huvikooli juht (PM, 19.08.24).
Linlaste elu paraneb – lasteaiatasu alaneb 21,5 euro võrra lapse kohta, tõstame 100 euro võrra kõigi õpetajate palkasid, rajame perepesasid, käivitame eakate aktiivsuskonto, et nad saaksid oma vanaduspõlve aktiivselt veeta, ja teeme palju muud, mida üks omavalitsus tegema peabki.
Kas Keskerakond tuleb tagasi?
Samal ajal on Vene maailma hingus Tallinna ümber külmem kui tänavune talv. Süüria diktaatori kukutamine on halb uudis Keskerakonnale ja Jana Toomile. Hirmuvalitseja Bashar al-Assad põgenes Vladimir Putini juurde. Toom külastas Keskerakonna liikmena Süüria endist diktaatorit al-Assadit 2016. aastal ja veel õigustas ennast (ERR, 29.12.2016). Keskerakonnal oli aastaid koostöölepe Putini parteiga Ühtne Venemaa.
Toomil oli Süürias kaasas Euroopa Parlamendi kolleeg ja vene maailma – Russkimir’i – aatekaaslane Tatjana Ždanoka. Ždanoka on Vene Föderatsiooni mõjuagent ning FSB (loe: KGB) koostööpartner, dokumenteeritult vähemalt 2006. aastast (EPL, 29.01.24). Toom seevastu aitab Eesti riigist julgeolekukaalutlustel välja saadetud inimestel kohtus Eesti Vabariiki hageda. Ja õigustab ennast (EPL, 11.12.23).
Need pole üksikud momendid ja pildid. Toomi nõunikuna töötas Läti kodanik Andrejs Mamikins, kes hiljuti Venemaale kolis (ERR, 16.09.23). Pärast Süüria reisi 2016. aastal esitasid Mamikins, Toom ja Ždanokaga 2018. aastal Euroopa Parlamendis petitsiooni, milles kritiseeriti mittekodanike olukorda Eestis ja Lätis.
Toomi endine nõunik Mamikins õigustab mõistagi Ukrainale kallaletungi. 2023. aastal käis Toomi endine koostööpartner idanaabri tohutu populaarses Vladimir Solovjovi telesaates. Ta kiitis takka jutule, et Riia ja Tallinn tuleb Ukraina järel samuti üks päev vabastada.
Kui ma alustasin poliitikas nõunikuna Indrek Tarandi juures Euroopa Parlamendis 2009. aastal, oli järgmised viis aastat Eesti asja ajamine ja Vene värgile vastutöötamine üks põhilisi tööülesandeid. Nurjasime nii mõnegi Ždanoka algatuse, ürituse, lasime pidevalt õhku välja tema müütidest küll oma fraktsiooni ridades, küll terves europarlamendis.
Eestivaenulike avalduste ja Venemaa massilisel skaalal toodetud ja tiražeeritud valede ümberlükkamine käib (enamiku) Eesti eurosaadikute ning Eesti välisteenistuse töö hulka. Samamoodi käib venemeelsete jõudude vabariigi pealinna valitsemisest eemalhoidmine eestimeelsete poliitikute ülesannete hulka.
Mis edasi?
«Autoritaarsed režiimid paistavad ainult tugevad, nad tegelikult ei ole seda,» ütles Süüria võimupööret kommenteerides «Aktuaalses kaameras» välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Seda näitab eestlastegi kogemus Nõukogude okupatsiooni kokkuvarisemise päevilt. Seda näitab Tallinnas keskerakondliku 20-aastase võimu kukutamine.
Süüria sündmused arenevad kiiresti ja teadmata suunas. Aeglaselt, aga sama määramatult kulgeb Venemaa kallaletung Ukrainale. Kui Toom taas intervjuusid annab – ehkki on arusaamatu, miks poliitikutele, nagu Toom, ajakirjanduses endiselt platvormi pakutakse – sirvigem Toomi reisialbumit Süüriast. Kõrvale ka kapo aastaraamatut Kõlvartist. Lõpetuseks saab ka meenutada näiteks Savisaare rajatud Lasnamäe kirikut.
Tallinna koht on teiste Põhja-Euroopa pealinnade kõrval ja seas. Meie ei soovi olla vahepeatus Damaskuse-Moskva teljel. Mõnda aega pärast iseseisvuse taastamist olime Eerik-Niiles Krossi sõnu kasutades Vene maailma, Russkimir’i enklaav (PM, 25.03.24).
Meie rohkem kui 776-aastase ajalooga Taanilinn, endine hansalinn kuulub läände, mitte itta. Seda praegune koalitsioon mõistab.
Tallinn saab hakkama. Rahulikku jõuluaega!