Eesti julgeolek on meie riigi ja rahva jaoks äärmiselt oluline teema, mis on viimastel aastatel muutunud prioriteediks. Tuleval aastal soetame Eestisse täiendavat laskemoona umbes 700 miljoni euro väärtuses, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga.
See summa on muljet avaldav, arvestades, et 2021. aastal oli kogu Eesti kaitse-eelarve vaid 645 miljonit eurot. See tähendab, et saame järgmisel aastal laskemoona juurde suuremas väärtuses, kui oli kogu meie kaitse-eelarve veel alles paar aastat tagasi.
Laskemoon on valdkonna absoluutne prioriteet ning selle kinnituseks on valitsus lisanud riigikaitsesse kuni 2028. aastani täiendavalt 1,1 miljardit eurot. Iseseisva kaitsevõime tugevdamise kõrval jätkame ka Ukraina abistamist 0,25 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk pea 100 miljoni euro ulatuses aastas. Ukraina abi aga ei toeta ainult Ukrainat nende vabadussõjas, vaid toetab ka Eesti majandust, kuna poliitilise kokkuleppena soetame kogu sõjalise abi Eesti kaitsetööstuselt.
Ukraina abist rääkides on äärmiselt kummaline kuulata opositsioonilist Urmas Reinsalut – jagan teiega sellekohalist seika. Härra Reinsalu Ukraina ametikaaslastega kohtumistel kiitleb, kuidas Eesti on üks suurimaid Ukraina toetajaid, aga samal päeval võtab riigikogu saalis poose, et otsuseid, mis toovad riigikaitsesse lisaraha, pole vaja. Nii hääletas ta vastu julgeolekumaksule kui ka järgmise aasta riigieelarvele. Ta soovib Ukraina abistaja ja riigikaitse tugevdaja sära ilma otsuseid tegemata, aga pole hullu, tänane koalitsioon on valmis rehkenduse mõlemad pooled ära tegema.
Eesti on kaitsekulude poolest NATO tipus
Kokkuvõttes investeerime riigikaitsesse, võrreldes Ukraina täiemahulise sõja eelse ajaga, viie aasta jooksul neli miljardit eurot rohkem. Lähiaastate kaitsekulud ulatuvad püsivalt üle 3,3 protsendi SKTst, tipuaastal isegi 3,7 protsendini SKTst. See kinnitab, et võtame oma kaitsmist tõsiselt ning oleme kaitsesse panustamise poolest Poola järel NATO riikidest teisel kohal. Poola, Eesti, USA – nimekiri liitlastest, kes on eesrindlikud.
Kuid raha iseenesest meid ei kaitse. Oluline on, milliseid võimeid ja vahendeid me selle eest soetame.
Tuleviku kaitseinvesteeringud, nagu mitmikraketiheitjad HIMARS, liikursuurtükid Caesar ja K9, keskmaa õhutõrjesüsteemid Iris-T ning lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN ja MISTRAL annavad meile vajalikud vahendid, et tagada meie riigi julgeolek.
Lisaks sellele, et investeerime laskemoona, pakume ka ettevõtjatele võimalust panustada meie kaitsevõimekusse. Eesti ettevõtjad on avalikult öelnud, et nad on valmis tegema rohkem, et tagada kaitsevõime, kuna see annab investeerimiskeskkonnale kindlust. Julgeolekumaks on viis, kuidas riik palub igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse.
Lõpetuseks tänan kõiki eestimaalasi, kes toetavad meie riigi kaitsmist ja panustavad sellele, et Eesti püsiks kindlalt kaitstud. Meie ühiselt tehtud valikud ja investeeringud tagavad, et suudame seista silmitsi kõikide väljakutsetega, mis meil ees seisavad.