Juhtimisselguse õige loogika peab olema Rail Balticu riskide hindamisel kolme Balti riigi ühise projektina, vastasel korral see tegevus Euroopa Liidu silmis ei kvalifitseeru. Suhelda tuleks aktiivselt Euroopa Komisjoni ja kolme Balti riigiga ning meie endi, Eesti rahva jaoks ei saa see olla ajutine logistikakoridor, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži haldusjuht Ivo Känd.
Püüdes tavakodanikuna – kelle õunaaia taha Munamäe-suuruseid viadukte ega metsatare mesilast üle ökodukti ei ehitata – sotsiaalmajanduslikult mõelda, kirjutasin poole aasta eest: «Kas järjekordne «performans» on tulekul, kus murumütsid istuvad 2030. aastal raudteetammil, rukkililled rinnas ja ootavad oma unistustes Riia poolt rongi, mis ei saabu…» Paraku jätkub kangelaslikult propagandistlik ülistuslaul, mis oleks justkui soomeugrilik dramaatiline naer läbi pisarate.
Riigikontrolör Janar Holm on olukorda kommenteerides ülikriitiline: «Teadlike valelootuste andmine valmimistähtaegade kohta, ilupildid kosmosejaamadega sarnanevatest terminalidest ja videoanimatsioonid, kus rongid mitusada kilomeetrit tunnis tuhisevad, ning muud sarnast oleme Rail Balticu (RB) puhul juba piisavalt näinud. Raudteed veel mitte!»
«Projekt on vähemalt viis aastat ajakavast maas. Eeldatav maksumus on enam kui neljakordistunud. Eestist Varssavisse ja Berliini sõitmiseks on vaja, et Läti, Leedu ja Poola oma eesmärgid täidaksid,» on Holm rääkinud.
Lisaks Eestile tegid möödunud suvel siseauditi ka Läti ja Leedu riigikontrolörid, kes viitasid, et RB projektil on puudu 10–19 miljardit eurot, otsuseid rongide tellimisele ei ole, see võib võtta kaheksa aastat aega, kõigele lisaks ähvardab veel Euroopa Liidu rahastamislünk. Valitsus ja RB Estonia juht Anvar Salomets aga väidavad, et kõik on kontrolli all.
Halastamatu sisekaemus
Kahjuks seda optimismi ei saa jagada, sest see raudtee pidi valmis saama 2025, nüüd ulatub tähtaeg 2030. järgsesse aega ja ka see tärmin on kahtluse all. Maksumus Eesti maksumaksjale 2017. aasta täismahu arvestuses oli 350–400 miljonit, nüüd aga juba pooliku projekti eest neli miljardit eurot. Taristuminister Vladimir Svet on kinnitanud, et kannab vastutust RB projekti eest ja konstateerib uljalt intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule (ERR), et «rahastamise otsimise võimalusi jätkatakse», samas ei vasta, kui palju riik 2025. aastal RB projekti raha paneb, aga lisab, et «ei olegi oluline, kas RB saab valmis aastal 2030 ja kui palju maksab ülalpidamine ja kustkohast raha tuleb…»
RB ülalpidamiskuludest valitsuse tasemel aastas on räägitud 90 miljonist, Läti Seimi RB uurimiskomisjoni esimehe Andris Kulbergsi hinnangul on see number allahinnatud – seega puudub adekvaatne teadmine. Kui Mirko Ojakivi küsis Vikerraadio RB teemasaates Vadimir Svetilt konkreetsete hoolduskulude kohta, oli vastus poliitiline häma, sest «kõik pidavat sõltuma ühest, teisest ja kolmandast…»
Vladimir Svetist oli täiesti vale väita: «Pole meie asi, mida lätlased teevad, meie ehitame oma osa lõpuni.» Ei ole nii! See on Balti riikide ühisprojekt ja toimib vaid tervikuna. Tundub, et tõde ei ole see, mida räägitakse, vaid hoopis see, miks midagi öeldakse ja kas valetades ise ka usutakse, mida räägitakse. Ehk et, kes kellele kui palju valetamise, ilustamise ja kiidumulli eest maksnud on – ja kelle taskust. Mulle tundub, et meie kõigi.
Riigikontroll on oma aruandes juhtinud tähelepanu: «Puudub muutuste juhtimine RB projektis, on tehtud üle 160 muudatuse, mis on kaasa toonud venimise ja kallinemise.»
Raha on puudu. Esimese etapi valmimiseks kolme Balti riigi peale kokku on puudu koos Euroopa kaasrahastusega 10,1 miljardit, Eesti osa selles 1,8 miljardit, Eesti omaosalus suhtega Euroopa rahast 15/85 on 338 miljonit eurot.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko–Kõlvart on toonud esile suure segaduse RB rahastuses järgmise aasta riigieelarvest, kus erinevad ministeeriumid pakuvad kümmet erinevat rahastuse numbrit, ka puudub tema sõnul riigil täielikult plaan juhuks, kui ELi rahastus väheneb. Samasugune kaos on lootusetu võidurelvastumise rahastamisega, nagu ehk märganud oleme.
Tasub teada, et RB uue perspektiivi rahastus avaneb aastal 2029 – märgilise tähtajani 2030 jääb aasta – varasemat Euroopa rahastuse katet ei ole, seega, kas tasuda riigieelarvest prioriteedina: veel mõne teatri ja kooli sulgemise hinnaga, võtta laenu, avaliku ja erasektori koostööna (Public Private Partnership – PPP) või midagi muud.
Eesti projektil eraldi võetuna ei ole mingit mõtet, kui puudub Läti osa, me ei vaja ju raudteed vaid 250 km/h Iklasse sõiduks, et seal lätlasi tervitada. Eesti vaatenurgast olnuks ideaalne, kui Lätis saanuks 2030. aastaks valmis nii sealne RB põhitrass kui ka nn Riia silmus, mis ühendaks põhitrassi paarikümne kilomeetri kaugusel asuva Riiaga. Kuid raha puudusel ei saa 2030. aastal ega tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel sõita Tallinnast otse Riiga ning reis ei hakka kestma kõigest tund ja 40 minutit. Peatrassi ja tulevase silmuse lõikumiskohas tuleb nüüdse plaani järgi istuda ümber vanal rööpmelaiusel sõitvale rongile ning kogu teekond venib umbes poole tunni võrra pikemaks. Niiviisi siis Berliiiniiiiii!
Taristuminister laseb aga hämal jätkuda. Regionaalse koostöö uute võimaluste arendamisega seoses põhjendab Vladimir Svet, et RB trassil algab kaubavedu Valgevene ja Venemaa suunal, miljon tonni ühes ja miljon teises suunas, see on geopoliitiliselt küsitav ja nende numbrite lähtekäsitlus ei ole usutav. Me vajame ausat ja veenvat juhtimist ning Euroopa rahastus realiseerub vaid juhul, kui RB kvalifitseerub Balti riikide ühisprojektina.
Sarnasused Nordica juhtumiga
Ilmnevad sarnasused Eesti rahvusliku lennufirma Nordica juhtumiga, kus iga kord, kui riskid realiseerusid, ei muudetud tegevuskava ning uusi riske ei hinnatud ja paraku selline suhtumine jätkub ka RB puhul. Millised on selle projekti läbikukkumise kriteeriumid; mis on üldse Eestile jõukohane; kuhu maani tasub RB projektiga liikuda? RB on viis aastat ajast maas, kolm korda kallimaks läinud ja nüüd tahame viia selle ellu poolikuna, ühe rööpmepaarina.
Taristuminister Sveti hinnangul vajab Eesti seda raudteed kõige rohkem, kuid just see ongi ju peamine häda, Läti prioriteet on hoopis suunaga lõuna poole. Milline on meie kahjum, juhul kui meie valmis ehitame ja Läti loobub? Ametkondade vasturääkivusi on ka selles, kui aastaks 2030 ei ole kogu trass valmis ja Euroopa Komisjon nõuab trahviraha, kas siis vastutatakse solidaarselt?
Eesti valitsuse tasemel kaalutakse Balti riikide vahelist ühislaenu võtmist 2026/2027. aasta rahastuseks. Valvsaks teeb asjaolu, mis tingimustel ja millised kohustused Eestile langevad. Vladimir Svet, te peate Eesti rahvast puudutava olulise ehituse puhul suutma arusaadavalt põhjendada ka Mikitamäel elavale Kükametsa Kollale, kes muretseb: kus on tasuvuse uuring, esmalt tehke korda praegune raudteevõrgustik – Lätti aga sõitke läbi Tartu ja Valga!
Kuidas edasi?
Juhtimisselguse õige loogika peab olema riskide hindamisel kolme Balti riigi ühise projektina, vastasel korral see tegevus Euroopa Liidu silmis ei kvalifitseeru. Suhelda tuleks aktiivselt Euroopa Komisjoni ja kolme Balti riigiga ning meie endi, Eesti rahva jaoks ei saa see olla ajutine logistikakoridor. Me vajame ausat ja veenvat juhtimist, sest Euroopa rahastus realiseerub vaid juhul, kui RB kvalifitseerub Balti riikide ühisprojektina.
Jätkuvalt tuleks hoida avalikkust kursis riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni tuvastatuga. Pidagem meeles, et meie maksame kellelegi tulusa petupeo kinni!