Tööstussektori arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmiseks on järgmiseks aastaks paigas kindlad sammud, mis tõstavad ettevõtete tootlikkust, vähendavad bürokraatiat, parandavad kapitali kättesaadavust ja toetavad eksporti. Neist kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Eesti majanduse selgroog on tööstus, mille tootlikkuse kasvu potentsiaali ära kasutamiseks tuleb panustada eksporti, teadus- ja arendustegevusse ning toetada tulu tagasi toovaid investeeringuid.
Käivitame riigi ajaloo suurima tööstuse kasvuplaani
Kaitsetööstusel on lähiaastatel potentsiaali kasvada tänaselt 330 miljonilt vähemalt ühe miljardi euroni. Oleme NATO riikidest ühed suuremad riigikaitsesse panustajad – Poola järel teised ja meile järgneb USA. Agressorriigi naabrina ja Ukraina ühe suurima abistajana tuleb Eesti oma kaitsetööstus kasvama panna – võidab nii meie riigi julgeolek kui ka majandus.
Uue tööstusharu arendamiseks on paigas kindlad tegevused, mis annavad kaitsetööstusele tugeva arengueelise. Selleks toetame innovaatiliste tehnoloogiate ja toodete arendamist läbi rakendusuuringute programmi, avame kaitsefondi mahuga 100 miljonit eurot, hangime Ukraina toetamisel maksimaalselt Eesti kaitsetööstuse toodangut ning rajame kaitsetööstuspargid.
Kiirendame ekspordi elavnemist
Kui vaadelda kogu tööstussektori seisu, siis näiteks oktoobris ekspordihinnad võrreldes aastatagusega kasvasid ja impordihinnad langesid. Seega kaubad läksid meie jaoks odavamaks, aga ka ise saime oma toodangu eest rohkem raha. Ekspordihindade kasv viitab konkurentsivõime taastumisele välisturgudel.
Ekspordi kiiremaks elavdamiseks on oluline riigi aktiivne toetus ning edasise kasvu tagamiseks on vaja tõhusaid toetusmeetmeid ja -tegevusi. Sektorite toetamiseks ja nende ekspordiplaanide elluviimiseks valmib uuel aastal koos ettevõtjatega ekspordistrateegia.
Ettevõtete esindusorganisatsioonidele on loodud meede, kust juba uuel aastal saab taotleda toetusi, mis võimaldavad ettevõtetel panna seljad kokku ning üheskoos või erialaliidu abiga teha sihtturu uuringuid, palgata ekspordinõunikke või osaleda messidel. Suurendame ka ekspordilaenu mahtu, mis annab Eesti ettevõtjatele täiendava võimaluse jõuda oma toodete ja teenustega välisostjateni ja toetab julgust ekspordimüüki arendada.
Üks võtmevaldkondi, kus ekspordi maht võib kiiresti kasvada, on laevandus ja laevade ümberehitamine rohetehnoloogiatele. Suuname 2025. aastal 25 miljonit eurot laevade remondi ja ümberehituse valdkonda, kus saavad tööd nii meie metalli-, masina- kui ka mööblitööstus.
Tõstame tootlikkust teadus- ja arendustegevusega
Eesti ei ole enam odava tööjõuga riik. Meie konkurentsivõimet aitab edaspidi tõsta kõrgema lisandväärtusega tootmine, mis aga vajab senisest suuremat ettevõtete panustamist teadus- ja arendustegevusse. Selleks saab riik luua tingimused ja keskkonna, kus ettevõtjad soovivad senisest enam teadustegevusse investeerida.
Selle soodustamiseks käivitasime Rakendusuuringute Keskuse (RUK), et aidata teadusel jõuda tööstusliku tootmiseni. Esimesena käivitasime biorafineerimise tegevussuuna, mis aitab puitu väärindada ehk seda targemalt ära kasutada ja kõrgema hinnaga eksportida. Ümarpalgina paberipuidu eksport pole jätkusuutlik ja jõukust riiki ei too.
Selleks, et teadus- ja arendustegevus ettevõtetesse üldse jõuaks, on vaja vastava kompetentsiga inimesi. Tippspetsialistide palkamise atraktiivsemaks tegemiseks oleme loonud teadus- ja arendustöötaja finantsstiimuli. Ettevõtjale muudab see teadus- ja arendustöötajate palkamise soodsamaks, mis omakorda soodustab targa tootmise või arendustegevustega alustamist, et automatiseerimise või digitaalsete lahenduste juurutamisega tootlikkust tõsta.
Ettevõtete loodavasse innovatsiooni peab riik ise ka uskuma ning selleks oleme leppinud kokku, et suurendame innovatsioonihangete osakaalu kahe protsendini kõikidest riigihangetest. Nii saavad ettevõtted vajaliku referentsi oma innovaatiliste lahendustega välisturgudel konkureerimiseks.
Soodustame investeeringuid ja suurendame riskijulgust
Eesti ettevõtete kasvu, konkurentsivõime ja innovatsiooni soodustamiseks on vajalik kapital, mis omab olulist rolli ka uute investeeringute siia toomisel. Paindlikud ja kiiresti rakendatavad rahalised toetusmeetmed on saanud riikide hulgas tööriistaks, et osta endale sisse kõrge majandusliku mõjuga ettevõtlust. Konkurentsis püsimiseks käivitubki 2025. aastal suurinvesteeringute toetusmeede mahuga 160 miljonit eurot, mis aitab Eestisse tuua strateegilisi ja kõrge tehnoloogiamahukusega tootmisi. Kui toetusmeede täiemahuliselt rakendub, saame Eesti majandusse vähemalt miljardi jagu täiendavaid investeeringuid.
Selleks, et investeeringud realiseeruksid, tuleb suurendada ettevõtete riskijulgust. Suurprojektide planeerimismenetluste aeg varieerub kolmest kuni kuue aastani ning sisaldab palju määramatust. See on oluliseks takistuseks nii Eesti ettevõtjatele kui ka potentsiaalsetele välisinvestoritele. Ettevõtjate teelt suure komistuskivi eemaldamiseks loome investeeringute nn rohekoridori, mille eesmärk on kiirendada planeeringute ja lubade menetlust vähemalt poole võrra.
Teeme oskustööjõu paremini kättesaadavaks
Ettevõtete – eriti tööstussektoris tegutsevate – konkurentsivõime kasvu takistab oskustööjõu struktuurne puudus, mida näitab tööturu olukorda lähiaastatel ja tulevikus analüüsiv OSKA raport. See tähendab, et me ei suuda mitmete tööstussektori kasvuks vajalike erialade töökohti vaid Eesti inimestega täita, vajalikest inimestest jääb lihtsalt puudu.
Prioriteet on läbi kutseharidusreformi ning täiend- ja ümberõppe võimalikult palju Eesti inimesi tööturule kaasata, kuid väheneva rahvastikuga riigis ei suuda ka loomulik iive meie majandust kasvule aitavate sektorite tööjõuvajadust rahuldada.
Töötlevas tööstuses on ametialade lõikes kõige kriitilisem seis tippspetsialistidega, kuid puudu on ka seadme- ja masinaoperaatoreid. Lahendus on kaasata hädavajalik tööjõud väljastpoolt Eestit ja luua sisserände piirarvu juurde oskustööjõu erand, mis järgib täiendavaid nõudeid palgale ning tööjõu- ja oskuste vajadust Eestis. Kindlasti ei ole tegu massirände või odava tööjõu siia toomisega, vaid oskustööjõu kaasamine toimub kontrollitult.
Riigi plaan tööstusele on muuta Eesti tööstussektor tugevaks ja konkurentsivõimeliseks nii regionaalselt kui ka globaalselt. Vajaliku eesmärgi saavutame nii pikemaajaliste tulemusmõõdikute kui ka iga-aastase praktilise ja konkreetse tegevuskavaga. Nii loome konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna, kus edasine on juba ettevõtjate endi kätes.