Viljandi linnavalitsus andis möödunud neljapäeval volikogule üle 2025. aasta linnaeelarve eelnõu. Tunnustan ja tänan kõiki kolleege, linnavalitsuse ametnikke ja allasutuste juhte, kes selle koostamisse panustasid, kirjutab Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov.
Linnaeelarve kokkupanemine olukorras, kus kulud kasvavad kiiremini kui tulud, ei olnud lihtne. Käibemaksutõus ja automaksu kehtestamine toovad lisakulusid ka linnaeelarvele, kuid nendest maksudest omavalitsuse eelarvesse tulu ei laeku. Samuti mõjutab linnaeelarvet üldine hindade kasv. Ainuüksi elektrile, veele ja toasoojale kulub linna koolides, lasteaedades ja spordibaasides järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. Tänavavalgustuse eest maksab linn rohkem kui 200 000 euro suuruse elektriarve.
Linna ametid ja asutused said ülesandeks planeerida 2025. aasta eelarve samas mahus, nagu oli 2024. aasta keskel väiksemaks kärbitud eelarve. Kõik lisasoovid tuleb mahutada selle, juba kärbitud eelarve piiridesse, ka eelarve kahe lugemise vahel volikogule esitatavad taotlused.
Kõhnukese rahakoti kiuste panustab linn tuleval aastal taristuehitusse, seda suuresti Euroopa Liidu ja Eesti riigi kaasrahastuse toel. 1,5 miljoni euro eest saavad uueks Kaalu ja Turu tänav. Välja ehitatakse kergliiklustee, mis kulgeb mööda Uueveski teed Uuelt tänavalt Oja teeni, ja see töö läheb maksma ligi 600 000 eurot. Tümal saab valmis uus kodutute loomade varjupaik, millesse panustavad kõik Viljandimaa omavalitsused ja mis maksab 1,8 miljonit eurot. Riigi toel jätkub tervisespordi ja harrastuskalapüügi taristu arendamine. Oluline kulu, millega polnud seni linnaeelarves arvestatud, on Järveotsa elamurajoonis avastatud kalmistu väljakaevamine, mis läheb maksma orienteerivalt 150 000 eurot. Kui see on tehtud, saab rajoon taas edasi areneda.
Jätkame mitme pikema protsessi ettevalmistustega. Vilju saame näha alles järgmistel aastatel, kuid juba praegu kajastuvad tööd linnaeelarves kulu poolel. Sellised tööd on ordulinnuse külastuskeskkonna planeerimine – ehituseks on plaanis järgmisel sügisel euroraha taotlema minna – ja linnaraamatukogu kohandamine nii, et sinna saaksid koonduda linnas laste ja perede toetamisega tegelevad asutused.
Viimati mainitud näide ehk mitme asutuse koondamine ühele pinnale on suund, mille peame minu hinnangul tulevatel aastatel linnana valima. On täiesti selge, et kõigi tänaste asutuste ja hoonete ning nendes pakutavate teenuste hoidmine käib linnale üle jõu. Küll aga näen ma, et loobudes kallitest rendipindadest ja suurte ülalpidamiskuludega hoonetest, on meil võimalik säilitada harjumuspärased teenused ja pakkuda neid edaspidi paremateski tingimustes.
Lihtsustatult öeldes võib pikas perspektiivis osutuda soodsamaks ehitada kolmele praegu eraldi tegutsevale asutusele üks uus hoone, mis vastab täpselt vajadustele ja mille ülalpidamiskulud on senisest väiksemad. See nõuab kindlasti nende asutuste töötajatelt ja linlastelt oma harjumuste kohandamist, kuid alternatiiv on see, et meil tuleb mõni linna asutus lihtsalt kinni panna.
Usun, et valides ülal kirjeldatud tee, suudame säilitada enamiku linnas pakutavatest teenustest. Just selliste lahenduste väljatöötamine peakski olema linnajuhtide ning linna ametites ja asutustes töötatavate inimeste järgmise aasta ülesanne.
Linnavalitsus asus eelarvet koostama teadmises, et linna asutuste ja ametite töötajate palgad ei ole jäänud maha mitte üksnes pealinna omadest, vaid mõnel juhul ka nendest, mida pakuvad naaberomavalitsused siinsamas Viljandimaal. Seetõttu seadis linnavalitsus prioriteediks linna süsteemis, see on koolides, lasteaedades, huvikoolides ning teistes allasutustes ja ametites töötavate inimeste palga tõstmise nii, et ainuüksi töötasu pärast poleks ühelgi viljandlasi teenival inimesel põhjust mõne kilomeetri kaugusele naaberomavalitsusse sama tööd tegema minna.
Teatavasti on üldhariduskooli õpetajate palgad tagatud riigi poolt ja viimastel aastatel on need tublisti tõusnud. Õpetaja riigieelarvest makstava töötasu alammäär on 1820 eurot. Viljandi huvikoolide õpetajate palgad ja haridusasutuste tugipersonali töötasud, mis on rahastatud linnaeelarvest, pole suutnud selle tempoga sammu pidada. 2025. aasta linnaeelarve toob selles vallas leevendust.
Tõstame jõuliselt tippkvalifikatsiooni ehk magistrikraadiga huvikooli õpetajate palkasid: seniselt 1412 eurolt 1700 eurole. Bakalaureusekraadiga huvikooli õpetajate palk teeb samuti tubli hüppe: 1271 eurolt 1450 eurole. Lasteaiaõpetaja abide ja õpetaja assistentide palgad, mis on kaua turgutust oodanud, tõusevad vastavalt 7,95 ja 9,52 protsenti. Need on inimesed, kes teevad oma tööd südamega ja kelle hoolde me usaldame iga päev oma lapsed.
Kõigis linna asutustes ja ametites on eesmärk suurendada just väiksemat palka teenivate inimeste töötasu. Seetõttu ei ole palgatõus kõigis asutustes ühtlane ja mõnel ametikohal pole üldse võimalik palka tõsta.
2025. aasta tuleb Viljandile rahaliselt keeruline. Selleks, et saavutatud taset hoida ja linna edasi arendada, peame majandama säästlikult ja võimalik, et ka mõne eelarvesse planeeritud kulu ära jätma. Olen tuleviku suhtes siiski lootusrikas. Suvel valmiv uus haiglahoone ja kevadel järve äärde kerkima hakkav spaahotell näitavad, et Viljandisse on valmis investeerima nii riik kui ka erainvestorid. Linnas arendatakse nii kortermaju kui ka eramuid Järveotsal.
Viljandis tahetakse elada ja see näitab, et linna senised arengusuunad on olnud õiged. Meie kõigi asi on, et suudaksime loodud väärtust ka majanduslikult rasketel aegadel hoida.