Pensionide tõus ja indekseerimine on olnud aastaid Eesti sotsiaalpoliitika olulisi prioriteete. Kuigi poliitilistes debattides on tehtud ettepanekuid ka selles valdkonnas kulusid kärpida, ei ole see idee õnneks siiani realiseerunud, kirjutab riigikogu liige Katrin Kuusemäe.
2023. aastal toimus seevastu viimase 15 aasta suurim pensionitõus, ulatudes koos erakorralise tõusuga 17,6 protsendini, mille tulemusena tõusis keskmine pension 552 eurolt 774 euroni.
Reformierakond on aastaid kindlalt toetanud pensionide indekseerimist, mille eesmärk on tagada, et pensionäride elukvaliteet liiguks käsikäes riigi majandusarenguga – kui majandus kasvab ja keskmine palk tõuseb, saavad pensionäridki sellest osa.
Indekseerimine ei tähenda ainult pensionide tõstmist, vaid toimib ka olulise mehhanismina sotsiaalsete lõhede vähendamisel. Regulaarne tõus aitab ennetada olukordi, kus hinnatõus, mis on viimastel aastatel olnud märkimisväärne, ei vähendaks pensionäride reaalset ostujõudu ja sissetulekuid.
Indekseerimise süsteem tagab pensionide järjepideva kasvu ka järgnevatel aastatel. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tõuseb keskmine pension 2025. aastal 814 euroni ning 2028. aastaks ulatub see eeldatavasti 937 euroni. Lisaks kehtib vanaduspensionäridele tulumaksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses, mis aitab veelgi leevendada elukalliduse tõusu mõjusid.
Kas pensioni kogumine on enda või riigi asi?
Poliitilistes debattides on erakondade seisukohad pensionide kohta erinevad. Isamaa on teinud ettepaneku lõpetada riigi sissemaksed II pensionisambasse ja suunata raha otse pensionäridele. Isamaa oli ka varasemate pensionireformide algataja, sealhulgas II samba vabatahtlikuks muutmise eestvedaja. Kriitikud on õigustatult pidanud neid samme pensionisüsteemi lõhkumiseks, kuna need eeldavad, et kõigil inimestel on teadmised, oskused ja ka võimalused oma raha tulemuslikult hallata ja pensioniks säästa. Kindlasti leidubki neid, kellel õnnestus II samba raha kasutada edukalt, näiteks kinnisvara ostes või investeerides, kuid on siiski suur tõenäosus, et märkimisväärne osa inimesi peab pensioniikka jõudes oma otsust pensioniraha välja võtta kibedalt kahetsema.
Parempoolsed on teinud ettepaneku pensionide külmutamiseks praeguste majanduslike kärbete osana. Nende hinnangul peaks reformide keskmes olema riigi kulude vähendamine, isegi kui see puudutab ühiskonna haavatavamaid gruppe, sealhulgas pensionäre. Arvestades Eesti majanduse taastumise ebaselget ajakava, on selline lähenemine riskantne ja võib viia olukorrani, kus teatud ühiskonnagruppide järeleaitamine võib osutuda riigile tagantjärele palju kulukamaks.
Erinevad seisukohad näitavad, et Eesti pensionisüsteem ei ole mitte ainult sotsiaal-majanduslik, vaid ka teravalt poliitiline küsimus. Niikaua, kuni teisele sambale parem alternatiiv puudub, tuleks pensionide teemat käsitleda minu hinnangul pigem ettevaatlikult. Tasakaalus riigieelarve kõrval tuleb arvestada, et riigi peamine ülesanne on tagada oma kodanike heaolu, sh väärikas vanaduspõlv. Neile, kellel on oskus, soov ja võimekus pensioni jaoks lisa koguda, on alati võimalus ise III sambasse panustada.
Pensionäride tööhõive – vajadus või võimalus?
Eesti pensionärid paistavad Euroopa Liidus silma kõrge tööhõive poolest. 2023. aastal töötas Eestis 28,4 protsenti 65–74-aastastest inimestest. Sealjuures on viimastel aastatel paranenud keskmise pensioni ja keskmise palga suhe: 2021. aastal, kui keskmine pension muudeti tulumaksuvabaks, moodustas keskmine pension ligikaudu 43 protsenti keskmisest palgast, 2024. aastaks on see tõusnud 49 protsendini, mis on märk poliitiliste otsuste positiivsest mõjust.
2025. aastast rakendatav uus, lihtsustatud tulumaksusüsteem kaotab samuti töötavatele pensionäridele kehtinud ebaõiglased tingimused. Kui senine kord asetas töötavad pensionärid varasemaga võrreldes halvemasse positsiooni, sest palgatulu teenimine lisaks pensionile tõi kaasa maksuvaba tulu vähenemise, siis alates tulevast aastast see enam sissetulekutest ei sõltu ja on kõigile ühetaoline. Maksuvaba tulu pensionäridele on tagatud keskmise pensioni ulatuses, mis 2024. aastal on 776 eurot kuus. Sealjuures on oluline rõhutada, et pensioniealiste maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu, mis 2024. aastal oli kuni 654 eurot kuus.
Meie pensionäride kõrget tööhõivet võib näha kui viidet pikenenud elueale, tervena elatud aastatele ja soovile olla ühiskondlikult aktiivne. Samas ei saa tähelepanuta jätta sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis sunnivad vanemaealisi töötama. Kahjuks on ühiskonnas endiselt olemas inimesed, kes elavad absoluutses vaesuses, seda eriti üksi elavate pensionäride hulgas. Keskmise pensioni tõus aitab küll elukvaliteeti säilitada, kuid vaja on jätkata jõupingutusi, et pensionäride vaesust vähendada, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tagada väärikas vanaduspõlv.
Jah, kaitsekulutustesse peavad panustama kõik, sealhulgas pensionärid, kuid nad teevad seda juba üldiste maksutõusude kaudu. On mõeldamatu, et pensionärid ei saaks osa riigi majanduskasvust ega eeliseid meie maksupoliitikast. Praegune valitsus vähemalt tüürib selle poole, et see nii oleks.