Viimaste aastate üks eesmärke sotsiaalkaitses on olnud panustada vanemaealiste heaollu ning hea meel on tõdeda, et kõikide viimaste valitsustega on sellest ka kinni peetud, kirjutab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Jõudsalt kasvavad pensionid
Reformierakonna jaoks oli oluline ka järgmise aasta eelarvet moodustades silmas pidada, et pensionide indekseerimine jätkuks. Vaatamata sellele, et poliitilisel võitlusareenil kõlas ettepanekuid kokkuhoid ka sinna suunata.
Nii tõuseb järgmise nelja aasta jooksul vanaduspension tänu indekseerimisele igal aastal ca 5%. Möödunud aastal leidis muuhulgas aset viimase 15 aasta suurim pensionitõus, mis ühes pensionide erakorralise 20 euro suuruse tõusuga kergitas keskmist vanaduspensione 2023. aastal 17,6 protsenti ehk 105 eurot kuus. Tänavu 1. aprillil tõusid pensionid indekseerimise tulemusel veel 10,6 protsenti.
Viimase nelja aastaga oleme liikunud 552 euro suurusest vanaduspensionist 774 eurose vanaduspensionini ning prognoosi kohaselt jõuame 2028. aastaks 937 euro suuruse keskmise vanaduspensioni kuus.
Maksuvaba tulu on tagatud pensionäridele aga kindla summa ulatuses, mis ei sõltu teistest sissetulekutest. 2024. aastal on see 776 eurot, mis tähendab, et need, kes jätkuvalt soovivad, saavad soodsamatel tingimustel ka tööl käia. Üldine maksuvaba tulu tööealistel on näiteks 654 eurot kuus, mis ühtlasi väheneb inimese sissetuleku kasvades.
Muudatused pensionide väljamaksete ajas
Alates 2025. aastast makstakse nädalavahetusele langeva väljamakse kuupäeva puhul – mis on tavapäraselt iga kuu viies – pension välja nädalavahetusele järgneva kahe tööpäeva jooksul. 2025. aastal langeb viies kuupäev nädalavahetusele jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Seega on hea varakult läbi mõelda, millal on need kuud, kus pension saabub paar päeva hiljem ning millistele kuupäevadele on tehtud püsikorraldused ja millal on arvete maksmise tähtajad.
Pensionide kojukandes muudatusi ei ole ning pensionid jõuavad saajateni kokkulepitud ajal.
Viimase kümnendi suurim sotsiaalkaitsereform
Hooldereform, mis jõustus 2023. aasta suvel, on juba olnud paljudele peredele suureks toeks. Selleks eraldati kohalikele omavalitsustele 2023. aastal ligi 40 mln eurot, 2024. aastal 59,9 mln ning 2025. aastal on see summa juba 66,5 mln eurot. Nii 2024. kui 2025. aasta summad on reformi käivitamisel planeeritud summadest juba suuremad, vastavalt 3,1 ja 7,2 mln eurot.
Tänu reformile on inimeste omaosalus hooldekodu kuludes vähenenud esialgsete tulemuste põhjal 80% pealt 49–51%le. Paljud eakad saavad väärikalt vajalikku hooldust, ilma et nad oleksid sunnitud paluma rahalist abi oma lähedastelt.
Eesti tööjõu-uuringu andmed näitavad muuseas, et võrreldes aastaga 2022/2023 on paljude omastehooldajate koormus vähenenud. 65-aastaste ja vanemate hooldajate arv vähenes näiteks 1400 inimese võrra, eelkõige nende seas, kes hooldavad pereliikmeid üle 20 tunni nädalas.
Hooldereformi mõju on väga oluline nii abivajajatele, pereliikmetele, omastehooldajatele, teenuse kvaliteedile kui ühiskonnale tervikuna. Muutused võimaldavad pereliikmetel tasakaalustada töö- ja eraelu, vähendada hooldajate vaimset ja füüsilist koormust ning aidata hoida nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuste süsteemi jätkusuutlikuna.
Alates reformi algusest on loodud üle 700 uue hooldekodukoha ning järgmiste aastate jooksul lisandub neid prognooside kohaselt juurde veel vähemalt 300.
Kodus elamist toetavad teenused
Mitte keegi meist ei soovi lahkuda oma kodust. Eelkõige sooviksime tuge just nimelt meile tuttavas keskkonnas. Seetõttu on hooldereformi kõrval üks meie prioriteete kvaliteetsete kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse parandamine.
2024. aastal suuname kokku 33,3 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Regionaalarengu Fondi vahendeid kohalikesse omavalitsustesse, mida nii KOVid ise kui teenusepakkujad taotleda saavad. Kevadel läbi viidud rahastusvooru tulemusena toetatakse seeläbi 14 omavalitsuses kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamist, mis on hea lahendus nende jaoks, kes ööpäevaringset hooldust veel ei vaja.
Õiglasem toetuste jagamine
Hooldereformi tulemusel tasub avalik sektor hooldekodu kohatasust hoolduskomponendi, mis on keskmiselt 600 eurot kuus. Seetõttu ei ole täiendav 200-eurone korra aastas makstav üksi elava pensionäri toetus hooldekodus elavatele vanaduspensioniealistele enam eesmärgipärane.
Nii lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ja kogukonnas elamise teenust saavatele isikutele, keda igapäevases hakkamasaamises professionaalselt abistatakse ja kelle eest riik või kohalik omavalitsus osa teenusest tasub. Toetust saavad aga jätkuvalt need vanaduspensioniealised, kes tõepoolest üksi elavad ning kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot).
2024. aastal sai pensionäritoetust koos hoolekandeasutuses olevate inimestega 90 250 isikut. Alates 2025. aastast seda ca 6700 isikule enam ei maksta. Riigieelarve kulud peaksid seeläbi 2025. aastal vähenema ligikaudu 1 340 000 eurot ja 2026. aastal ligikaudu 1 380 000 eurot, jõudes 2028. aastaks 1 540 000 euroni.
Üksikuna vaadates võivad need summad tunduda väikesed, kuid kokkuvõtvalt on see panus, mille iga valdkond praegu Eesti julgeoleku tagamiseks tegema peab. Tänases seisukorras peame ühiselt tegema kõik ja andma veidi enam, et Eesti püsiks vaba ning kaitstud. See aga ei tähenda, et me lootusrikkalt tulevikku vaadata ei võiks. Me lausa peame seda tegema, sest lootus ja unistused on need, mis meid töös ja ärksana hoiavad ning seeläbi ka unistuste Eestit ehitada aitavad.