Läbi tegevuspõhise eelarve on riigi pikaajalised eesmärgid, raha kasutus ja tulemuste mõõdikud omavahel seotud, kirjutab Mart Võrklaev.
Riigieelarve ei ole pelgalt rida numbreid ja protsente, see peab olema kava, mis peegeldab riigi prioriteete, väärtusi, arengut ja püsima jäämist. Iga eelarve valikuga otsustame, millist Eestit soovime üles ehitada. See ei ole vaid lühiajaliste probleemide lahendamise tööriist, vaid ka pikaajaliste eesmärkide saavutamise strateegiline dokument.
Riigikogul on roll mitte ainult jälgida numbreid, vaid mõista, millist tulevikku need otsused kujundavad. Kandev roll eelarveotsuste tegemisel on eelarvedistsipliinil. Riigi rahanduse jätkusuutlikul rajal hoidmisest sõltub, kas suudame väikese riigina ise oma kohustuste ja vajadustega toime tulla, mitte keerulistes oludes käsi pikal ainult kellegi armule loota.
Riigi strateegilised sihid on selgelt välja toodud Eesti 2035 katusstrateegias, mille on riigikogu poolt heaks kiitnud ja mille elluviimise üle arutlevad ministrid oma valdkonnas riigikogu liikmetega igal aastal.
Eesti 2035 eesmärkide saavutamine nõuab iga arengukava ja eelarve ühtset panust ning terviklikku vaadet tulevikule. Statistikaameti koostatud “tõetamm” annab visuaalse pildi, kuidas Eesti erinevates valdkondades edeneb. Kui tõetamme lehed omandavad sügisese tooni, näitab see, et ministritel ja riigikogu liikmetel on põhjust arutada ja analüüsida, kas probleem on rahastuses või on vaja valdkonda laiemalt ümber korraldada. Läbi tegevuspõhise eelarve on riigi pikaajalised eesmärgid, raha kasutus ja tulemuste mõõdikud omavahel seotud.
Riigikogu ja rahanduskomisjoni ootused ministritele on kõrged, iga minister peab tundma oma vastutusvaldkonna strateegilisi eesmärke ja oskama hinnata nende saavutamiseks vajalikku tempot ja suunda.
Minister on oma valdkonna arengute suunaja, kes mitte ainult ei koosta plaane oma ministeeriumi sees, vaid teeb tihedat koostööd ka koostööpartnerite ja huvigruppidega, et saavutada laiem ühiskondlik mõju. Kui oleme määratlenud soovitud arengusuuna ja kiiruse, saame rääkida, kuidas see plaan eelarveotsustega kooskõlas on ja kuidas neid samme parimal viisil ellu viia.
Rahanduskomisjonis toimuvad arutelud riigieelarve üle peavad ulatuma kaugemale konkreetsest aastast ja sellest, kes kõvema häälega raha küsib, vaid arvestama Eesti pikaajalisi arengueesmärke.
Näiteks pälvis hiljuti tähelepanu küsimus, kas kultuurielus osalemise mõõdiku taset peaks tõstma, kui sihttase on juba saavutatud, või ongi meil mõistlik tunnistada, et selle valdkonnaga on meil pigem hästi, keskendume taseme hoidmisele ja tegeleme valdkonnaga, kus soovitud eesmärgi saavutamiseks on vaja veel tööd teha. Sama ministeeriumi vastutusvaldkonnas olev liikuvusharrastuste madal osalus vajab tõsisemat tähelepanu, sest praegu ei täida see seatud eesmärke.
Need teemad ei ole pelgalt numbrid Exceli tabelis, vaid näitajad, mis mõjutavad otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti.
Veel üks kriitiline valdkond on tervis, kus eluea ja tervena elatud aastate näitajad on punases. Selleks, et leida lahendusi, arutati rahanduskomisjonis, kuidas suurendada rahastust või tõhustada olemasolevat süsteemi. Otsuse raames on ka tervisekassa kaasatud nulleelarve projekti, mis tõhustamisvõimaluste leidmise kaudu loodab panustada eelarvepuudujäägi katmisesse. Kui tulemused on kehvad, siis tuleb küsida, kas meie rahastus on piisav või on vaja süsteemsemaid muutusi.
Riigikogu roll riigieelarve aruteludes on kahesugune: ühest küljest tuleb hoida suurt pilti, teisalt sukelduda ka detailidesse. Rahandusministeerium on selleks otstarbeks koostanud põhjalikud ülevaated ja andmebaasid, kus riigikogu liikmetel on võimalik süvitsi analüüsida kulutuste jagunemist teenuste ja majanduslike kategooriate lõikes. See põhjalikkus annab kindlustunde, et otsused on tehtud kaalutletult ning tuginevad tõenditele.
Riigieelarve arutelude tegelik väärtus peitub aga pikema perspektiivi loomises, tagamises, et iga kulutatud euro toetaks Eesti inimeste heaolu kasvu ja ühiskonna jätkusuutlikkust. Riigikogul on otsustav roll aidata kujundada kindlat ja tasakaalukat tulevikku, mis vastab meie strateegilistele eesmärkidele ja tagab jätkusuutliku arengu.
Seepärast ei saa me lubada, et eelarvearutelud piirdusid vaid lühiajaliste murede lahendamisega. Eelarvearutelude eesmärk peaks alati olema riigi ja ühiskonna pikaajaline kestime ja positiivne areng.