Umbusaldusavaldusi kasutatakse riigikogus valel viisil, valedel ettekäänetel ja eesmärkidel, kirjutab Maris Lauri rahandusminister Jürgen Ligile tehtud umbusaldusavaldusele viidates.
Eesti riik on põhiseaduse kohaselt üles ehitatud viisil, mis toetab parlamentaarset mitmekesisust ja koalitsioonivalitsusi. See tähendab ka seda, et valitsuskoalitsiooni kõrval on olemas opositsioon, millel on oma roll poliitikas. Heas toimivas demokraatias peaks peaksid mõlemad osapooled täitma oma rolli hästi ja sisuliselt.
Alati see ei õnnestu ei ühel ega teisel poolel, kusjuures teatud mõttes tuleneb see inimloomuse ebatäiuslikkusest. Kuid on asjad, mis lähevad ikka põhimõtteliselt viltu.
Opositsiooni ülesanne on tuua välja koalitsiooni tegevuse nõrkusi, kritiseerida ja pakkuda oma lahendusi. Riigikogus esitades arupärimisi, muudatusettepanekuid, eelnõusid aga ka ühe viisina õigel hetkel ja õige asja eest teha ministrile umbusaldusavaldusi.
Mulle tundub, et praeguseks on viimane, mis peaks olema n-ö kõige kangem viis, devalveeritud, seda põhjusel, et seda kasutatakse valel viisil, valedel ettekäänetel ja eesmärkidel.
Umbusaldus ei peaks olema põhjendatud ilmavaateliste erimeelsustega, nende esiletoomiseks on muud viisid. Umbusaldus ei tohiks olla tehtud üksnes eesmärgiga tähelepanu saada. Umbusaldus peaks olema siiras, viimatine ei olnud seda kindlasti.
Miks ma seda väidan? Seepärast, et see oli nimelt tehtud tähelepanu saamiseks. Mulle tundub, et selle tegemine oli otsustatud enne, kui riigieelarve esimene lugemine saalis toimus. Minu väidet kinnitavad argumendid, mida umbusalduse arutelul esitati, aga ka riigieelarve esimesel lugemisel toimunu.
Riigieelarve arutelul esitatakse tavaliselt ministrile küsimusi konkreetsete ridade, asjade ja valikute kohta. Seekord oli neid vähe. Oli palju süüdistusi ja retoorilisi küsimusi, millele teadaolevalt pole võimalik sisuliselt vastata. Nõuti, et minister nõustuks poliitilise oponendi seisukohaga ja kui seda ei tulnud, siis oli see solvang.
Sisuküsimusi oli vähe, sest läks aur muule, täpsemalt prooviti saada põhjust umbusaldamiseks. Kuskilt nopitud väited, eelarvamuslikud küsimused, ette otsustatud vastused viitasid sellele, et eelarve endaga polnud tegelikult üldse tutvutud. Otsiti põhjust umbusalduseks ja siis imeti see välja.
Veel mõned tähelepanekud, mis kinnitavad umbusaldajate ebasiirust.
Mina olen ühiskondlikult kahjulik element – naine, vallaline, lastetu, üle 27-aastane. Nii on öelnud ühe riigikogus esindatud erakonna esindajad. Ma võiksin olla solvunud. Ma ei ole. Sellepärast, et kunagi ammu, kui ma olin tublisti noorem, öeldi mulle ka, et ega naised seda tööd ei oska. Ütles inimene, kes ei teadnud, et seda ametit pidavate seas on pooled naised.
Lollide peale ja lolluste peale ei ole mõtet vihastada, ei ole mõtet solvuda, aga on silmakirjalik, kui selliseid sõnu ütleb seltskond, kes nõuab seejärel teistelt viisakat käitumist, kui ise käitutakse eriti matslikult. Kui naiste kaitseks võtavad sõnad inimesed, kes on naisi süsteemselt ja püsivalt alandanud, siis on see silmakirjalik.
Umbusalduse ajal esitasid umbusaldajad kahjuks ka labasusi. Polnud üllatav, sest eks nad ju ise riigikogu alandanud ja mõnitanud ikka täieliku rikkusega. Nii nagu minister ei tohiks solvata riigikogu liikmeid, ei tohiks riigikogu liikmeid solvata ministrit.
Riigikogu saalis ja ka mujal on korduvalt öeldud välja asju, mis olevat toimunud rahanduskomisjonis. Seda ütlevad inimesed, kes pole rahanduskomisjonis käinud. Või kui nad on käinud, siis väga lühiajaliselt, väga kitsas teemas ja kindlasti mitte ajal, mil Jürgen Ligi ministrina on komisjonis käinud.
Mul on natuke kurb meel ka selle pärast, et nii mõnegi riigikogu liikme – ja ma ei osuta kindlasti mitte nendele inimestele, kelle kodune keel ei ole eesti keel – eesti keele taju on nii nõrk, et ei saada aru kujundlikest väljendeist ja ei suudeta tajuda eesti keele nüansirikkust. Sellele probleemile ühiskonnas laiemalt on viidanud keeleteadlased, aga tavaliselt noorte inimeste puhul. Riigikogu liikmete puhul on selle probleemi ilmnemine kurb.
See, kas inimene sobib poliitikasse või mitte, selle üle ei otsusta teised poliitikud. Selle üle otsustavad valijad. Kui üks riigikogu liige ütles, et ta tahab, et minister poliitikast lahkub, siis on see peegeldus autoritaarsest mõtteviisist, mida see inimene on varasemalt korduvalt ja korduvalt esindanud. Tema maailmas otsustab tema, kes on kes ja kus ta tohib olla ja mida teha. Me teame, et selle loogika kohaselt kupatataks hulk Eesti riigi kodanike Eestist, kuulutataks nad riigivaenlasteks ja muudki.
Meil on olnud palju umbusaldusavaldusi. On olnud kirgede pealt tulnuid, näiteks kui üks minister, kes praegu on opositsioonis, sai umbusalduse sellepärast, et ta nimetas naisi kanakarjaks. Selle nädala umbusaldusavaldus oli äärmiselt silmakirjalik. See oli välja imetud ega olnud kuidagi siiras. See oli püüe näidata, et midagi tehakse. On lihtsamaid viise, mida ma soojalt soovitan: lugupeetud opositsiooni liikmed, käige komisjonides tööl, tehke sisulisi ettepanekuid ja esitage sisulisi küsimusi (neid aeg-ajalt on) ning ärge ajage taga üksnes kaamerate tähelepanu.