On probleem, on ka lahendus. Ettevõtjad kurtsid mulle mõnda aega tagasi, et relvaseaduse bürokraatia ja piirangud piiravad ettevõtluse arengut. Kogusime seepeale turuosaliste arvamused kokku ja vormisime sellest relvaseaduse muudatused, mis on nüüdseks riigikogus lugemisel ja peagi ka jõustumas. Miks me seda tegime? Kaitseminister Hanno Pevkur selgitab.
Eesti julgeolek sõltub meie võimest ajaga kaasas käia ja kohaneda muutuvate oludega. NATO ja Euroopa Liidu liikmena on meie ülesanne tagada, et meie kaitsesüsteem ja õigusraamistik oleksid ajakohased, toimivad ja tagaksid turvalisuse. Mainitud relvaseaduse muudatused võimaldavadki Eesti kaitsetööstust edasi arendada, pakkuda senisest enam paindlikkust ja teha koostööd ning tuua Eestisse investoreid Eestile sõbralikest riikidest, kellel olid varem Eesti kaitsetööstusesse investeerimise piirangud.
Nagu mainitud, tõi need muudatused ja kitsaskohad välja kaitsetööstus ise oma praktika põhjal. Kaitsetööstuse ettevõtjad on olnud selle protsessi keskmes ja nende ettepanekuid on põhjalikult kaalutud ning analüüsitud koostöös Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga. Meie eesmärk on pakkuda lahendusi, mis vastavad reaalsele vajadusele ja toetavad ettevõtteid, kes panustavad Eesti julgeolekusse.
Kodumaise kaitsetööstuse puhul on oluliseks edumõõdikuks ka selle ekspordipotentsiaal. See tähendab reaalseid, kõrge lisandväärtusega töökohti Eestis. Viimaste aastate areng on olnud muljet avaldav – sektori müügitulu on kasvanud 2016. aasta 56 miljonilt eurolt tänaseks ligi poole miljardi euro suuruseks. Fakt on, et kaitsetööstus on kasvanud kiiremini kui Eesti majandus tervikuna. Seda rahvusvahelisele konkurentsivõimele tuginevat tõusukurvi jäävad Eesti riik ja kaitseministeerium mitmel eri moel ka edaspidi toetama.
Suurendame võimalusi Eestisse investeerimiseks
Üks peamisi muudatusi, mida uus relvaseadus toob, on võimalus laiendada Eestis tegutsevate relva- ja laskemoona tootmise ning käitlemisega tegelevate ettevõtete ringi. Varem kehtis piirang, et selliste ettevõtete omanike ringi ja juhtorganisse võisid kuuluda ainult NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. See piiras meie koostööd sõbralike kolmandate riikidega, kellega koos oleks võimalik näiteks Eesti ettevõtetel kaitsetööstust arendada.
Meie ettepanek on võimaldada kaasata ka OECD liikmesriike, sealhulgas Austraaliat, Iisraeli, Jaapanit ja Uus-Meremaad. Samuti riike, kellega meil on sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingud, näiteks Ukraina. Need riigid on meile olulised partnerid, kellelt saame õppida ja kellega Eesti ettevõtted saavad koostööd teha, et tugevdada meie riigikaitset. Kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi ühisel nõusolekul võivad tegevusluba taotleda ka isikud, kes on pärit muudest Eestiga sõbralikes suhetes olevatest riikidest.
Need muudatused ei tähenda, et me oleksime kompromisse teinud julgeoleku arvelt. Tegevuslubasid menetleb politsei koos teiste ametkondadega ning iga taotleja peab läbima põhjaliku taustakontrolli, enne kui ta saab õiguse tegutseda relvade ja laskemoona valdkonnas. Seeläbi saame kaasata just need ettevõtted, kelle panus Eesti kaitsetööstusesse on väärtuslik ja kes aitavad kaasa meie kaitsevõimekuse kasvule.
Vähendame bürokraatiat
Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on liigne bürokraatia ja topeltmenetlused ajakulukad ja tihti tarbetud. Seetõttu on oluline, et lihtsustaksime protsesse, kuid ohustamata julgeolekut. Üks sellistest muudatustest puudutab taustakontrolle. Kui varem tuli kõigi relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate kohta läbi viia taustakontroll, siis nüüd keskendume ainult nendele töötajatele, kes reaalselt puutuvad ettevõttes kokku sõjarelvade, relvasüsteemide, laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega.
Samuti on muudatuste eesmärk oluliselt vähendada erinevate lubade taotlemise dubleerimist. Varem pidid ettevõtted taotlema tegevuslubasid nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel, mis tekitas tarbetut bürokraatiat ja halduskoormust. Uue relvaseaduse muudatusega see topeltmenetlus kaotatakse, et muuta süsteemi tõhusamaks ja sujuvamaks, ilma et julgeoleku tagamine kannataks.
Rahvusvaheline koostöö ja innovatsiooni edendamine
Eesti on osa suuremast julgeoleku- ja kaitsekoostöövõrgustikust. Seetõttu on äärmiselt oluline, et me lihtsustame relvade ja laskemoona transporti üle Euroopa Liidu ja NATO riikide piiride. Hetkel peavad ka teistes ELi liikmesriikides tegevusloa saanud transpordiettevõtted taotlema eraldi luba Eestis tegutsemiseks. See on takistuseks kriitilisel hetkel, kui on vaja kiiret ja sujuvat relvade liikumist riikide vahel.
Uue korra järgi on plaanis tunnustada ka teistes ELi liikmesriikides välja antud tegevuslubasid, mis võimaldab relvi ja laskemoona vedada üle piiride ilma lisalubade taotlemiseta. See on oluline, et tagada sõjavarustuse kiire ja tõrgeteta liikumine, eriti kriisiolukorras. Kontroll jääb siiski politsei- ja piirivalveametile, kes jälgib, et relvade ja moona vedu oleks kooskõlas Eestis kehtivate reeglitega.
Seadusemuudatused loovad soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks. Eristame senisest selgemalt, millise toote puhul on vaja tegevusluba ja millise puhul mitte. Lubame toota sõidukeid, lennukeid ja muid seadmeid ilma sõjarelvade tootmiseks vajaliku loata, kui neile tootmise käigus sõjarelvi ei paigaldata. Näiteks vähenevad piirangud droonitootjatele, kui sellele ei paigaldata lõhkepead. Muu hulgas soodustab selline selgepiiriline käsitlus teadus- ja arendustegevust, sest ettevõtjad teavad kindlamalt uute tehnoloogiate arendamisel, mis puhul neil on vaja relva või laskemoona tootmise tegevusluba taotleda.
Kaitsetööstuse vallas on praegu palju töös
Relvaseaduse uuendused on vajalikud, et tugevdada Eesti kaitsetööstust ja muuta meie protsessid tõhusamaks. Laiendades ettevõtete ringi, kes saavad panustada meie kaitsevõimekusse, lihtsustades regulatiivseid nõudeid ja suurendades rahvusvahelist koostööd, viivad need muudatused meid lähemale tugevama ja paindlikuma kaitsesüsteemini.
Julgeolek on meie kõigi vastutus ja nende muudatustega loome tugeva vundamendi Eesti kaitse arendamiseks. Kaitsetööstuse vallas on praegu palju töös – lisaks bürokraatia vähendamisele arendame suurt, enam kui 100-hektarilist kaitsetööstusparki. Täiendavalt võimaldame alustada Ämari sõjaväelinnakus väiksemal, alla hektari suurusel alal lahing- ja laskemoona tootmist, kuid seda kiirkorras juba järgmise aasta algupoolel. Samuti valmistame ette meetmeid, mille abil Eesti kaitsetööstuse ekspordipotentsiaali veelgi suurendada ja kaitsetööstuse sektorit senisest enam toetada.