Riigikaitse ei ole rahuajal muidugi sama emotsionaalne kui meie spordimeeskondade edu rahvusvahelistel võistlustel, kuid olla NATO riikide seas oma kaitseinvesteeringutelt teisel kohal on ülimalt tubli saavutus. Saavutus tõendab meie riigi tõsist suhtumisest riigikaitsesse ja vastutustunnet rahu tagamisel. Kahjuks on see edetabelikoht samaaegu kõnekas meie liitlaste senini osaliselt uinuvast hoiakust oma kaitsevõime arendamisel. Olles paremate eeldustega, arenenuma kaitsetööstusega ning eemal sõjast ja energiakriisist, panustatakse siiski riigikaitsesse meiega võrreldes oluliselt tagasihoidlikumalt. Meil tuleb osata seega end tunnustada.
Riigikaitses on rahvuslik uhkus komponendina eriti oluline. Uhkusel rajaneb meie kaitsetahe. Arengud riigikaitses on meie kõigi mure, mitte ainult riigikaitsjate ja teiste asjatundjate kohustus.
Saavutatu on tähtis mitmes plaanis. Esiteks on see kogu meie rahva pingutus – julgeoleku rahastamises osalevad oma täiendava panusega kõik ühiskonna liikmed. Eesti inimesed on väärt sügavat kummardust ja tänu oma pingutuse eest. Teiseks, riigi rahanduses on suudetud vaatamata raskele seisule leida ressursid riigikaitseliste vajadustega arvestamiseks. Ilma riigikaitseliste kulutuste tõusuta oleks riigi rahanduse päästmine kordades lihtsam. Kolmandaks, meie pingutus peaks loodetavasti mõjuma kui eeskuju ja heas mõttes surve liitlastele. Läänemaailm ei ole kaitseks valmistumise hoogu vajalikul viisil üles võtnud ning mitmed algatused, eriti abi Ukrainale, on minemas vajalikust halvemini. Eesti eeskuju survestab loodetavasti mahajääjaid. See surve on vajalik.
Kuhu pannakse julgeolekumaks?
Julgeolekumaks läheb asja ette, kuid demoraliseerivalt mõjuvad valesüüdistused riigikaitseks plaanitavate lisalaekumiste kohta. Kogutav lisamaks läheb tervikuna riigikaitsesse, sealhulgas laiapõhjalisse riigikaitsesse. Selles on lihtne veenduda, planeeritud 2,3 miljardit eurot on kordades väiksem kui riigikaitseks eraldatavate vahendite suurus. Mõne aastaga kasvab rahaline panustamine riigikaitsesse kolm korda. Kogutav lisaraha leiab rakendamist deklareeritud eesmärgil.
Maksuinstrumendi rakendamine riigikaitseks on sügavama tähendusega, kui esmapilgul märgata. Lisaks paindlikule lisavahendite leidmisele tugevdab selline instrument rahva vahetut sidet riigikaitsega, mis omakorda paneb võimule kohustuse vahendeid vastutustundlikult kasutada. Suurenenud on tähelepanu täitevvõimu ja seadusandliku võimu tegevuse suhtes riigikaitse valdkonnas. Avalik huvi ja kommentaariumite arutelud raha kasutamise teemal on selle märgiks. Suurenenud avalikkuse tähelepanu toob reeglina kaasa riigivõimu kvaliteetsema toimimise.
Sisulistest arengutest rääkides on uuteks ja olulisteks arenguks laiapindse riigikaitse valdkonnas tehtav, piirialade tugevdamine, droonitõrje, õhutõrje erinevate võimekuste areng, kaudtulevõimete edasiminek nii maal kui merel, laskemoona hankimise programmid. Tekivad mitmed võimed, millest mõned aastad tagasi ei julgetud mõeldagi. Vaadates purustusi Ukraina tsiviilsektori ja näiteks energiataristu osas, ei saa keegi pidada mittevajalikuks tasemel õhutõrje tähtsust. Sisejulgeoleku võimekuse tõusu heaks näiteks on piisava sisekaitsereservi väljaarendamine ja PPA valmiduse tõstmine kriisi eskaleerumisel. Laskemoona temaatika tekitatud arutelu mõjus positiivse kõrvalproduktina kui äratuskell riigikaitse programmide tõsiduse ja vajalikkuse osas. Äratuskell on oma rolli täitnud.
Sõda on majanduse võitlus
Eraldi teemana tuleb mainida esmakordseid sellise ulatusega praktilisi samme kaitsetööstuse arendamise osas. Kodumaine kaitsetööstus on riigikaitse lahutamatu osa. Kaitsetööstuse ülesanne on ennekõike kaitseotstarbeliste võimekuste tehnilise komponendi arendamine ja tootmine sõjapidamiseks maal, veel, õhus, kosmoses ja küberruumis.
Sõda on majanduste võitlus. Pärast idanaabri 2022. aastal alanud täieulatusliku sissetungi Ukrainasse veendusime, et sõjalise kriisi ajal on eelis riikidel, kes omavad sõjatööstuse võimsusi. Kasvas nõudlus relvastuse, laskemoona, erineva varustuse osas, pikenesid hankejärjekorrad, kallines toodang. Kellel oli tootmine, see oli eelisolukorras.
Kodumaine tööstus võimaldab vajadusel arendada spetsiifilisi võimeid, mille tootmisega keegi teine ei tegele. Tegemist võib ka olla ülitundliku tehnoloogiaga, mida teistele ei tarnita. Kriitilisi tehnoloogiaid kontrolliv riik omab seeläbi ka suuremat kaalu rahvusvahelisel areenil ja eriti oma liitlaste jaoks. Lisagem siia kaitsetööstuse toodangu kallidusest tuleneva. Tegu on sektoriga, mis on oluline riigi sissetulekute jaoks.
Riik on lahenduse leidnud kauaaegsele probleemile, mis on olnud takistuseks kaitsetööstuse arengus – kaitsetööstuse fond lahendab ettevõtete mure seoses juurdepääsuga rahalistele vahenditele.
Need otsused tulevad väga õigel hetkel. Forbesi andmetel seisab kaitsetööstus maailmas suurte muudatuste lävel. Kaitsetööstus kasvab. Maailma kaitsekulutuste kasv 2023. aastal oli 18,5 protsenti. Juhtivad riigid kaitsekulutuste osas on USA, Hiina, Venemaa, India ja Saudi Araabia, kattes summana 63 protsenti maailma kaitsekulutustest. Kasvavad eelkõige sektorid nagu AI, autonoomsed droonivastased süsteemid ja elektrisõidukid. Kriitiliseks sõjapidamise keskkonnaks on kujunemas kosmos. Valitsuse sammud annavad meie ettevõtetele võimaluse arengutega kaasa minna.
Loodame, et need arengud kaitsetööstuse vallas leiavad peegeldust ka teadlaste ja arendajate leeris ning haridusvaldkonnas. Täna peaks teadlaste ja arendajate laual olema teemad, millega kaitsevägi kaitseb riiki 10-20 aasta pärast. Õppeasutustel tuleb anda oma panus kõrgelt kvalifitseeritud personali koolituseks ja seda igal tasandil. Rohkem reaalaineid, rohkem füüsikuid, insenere. Sünkroonne pingutus tagab edu.