Valitsus, mis ei pea korrast ära riigirahanduse pärast tegelema tulekahju kustutamisega, saab rohkem tähelepanu pöörata pikaajalistele plaanidele ja reformidele, mis saaksid tegelikult tagada jätkusuutlikku heaolu kasvu.
Viimased aastad ei ole meid hellitanud. Oleme saanud räsida mitmest kriisist läbi tulles ning need on jätnud jälje meile kõigile – lastele, vanematele, ettevõtjatele, majandusele, riigirahandusele.
On tehtud hulga möödapääsmatuid otsuseid, millega peame toime tulema. Järgmise aasta riigieelarves on valitsus sihiku sättinud julgeoleku kõrval nii majandusele kui ka riigirahanduse korda tegemisele. Ühes oleme veel valitsuses kokku leppinud – nende inimeste arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionid jätkavad kasvamist ka järgmistel aastatel.
Majanduse konkurentsivõime tugevdamine on tuleva aasta eelarve fookuses
Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu Ukrainas kestab. Julgeolek on ja jääb mõjutama riigieelarve valikuid. Peame tegema kõik, mis vajalik, et Eesti julgeolek ja inimeste turvalisus oleks tagatud. Järgmistel aastatel kaitsekulutused tõusevad, nelja aasta jooksul tõusevad need 6,35 miljardini euroni. Ainuüksi vajaliku laskemoona soetamiseks oleme aastani 2031 planeerinud 1,6 miljardi eurot.
Sõjaline kaitse on edukas vaid juhul, kui selle kõrval on tugev ja toimiv tsiviilühiskond ning elanikud ja asutused on kriisideks valmis. Selle saavutamiseks otsustas valitsus suunata järgmisel neljal aastal laia riigikaitse investeeringuteks täiendavalt 219 miljonit eurot.
Venemaa agressioon vaba Ukraina vastu ei ole üksnes julgeoleku küsimus. See on raputanud tugevalt ka meie piirkonna majandust ja meie konkurentsivõimet, külvates ebakindlust, mille tulemusel on Eesti majandus kaotanud miljardeid.
Nüüd, kui julgeolekuotsused on tehtud, peab Eesti konkurentsivõime olema järgmiste aastate fookuses. Majanduskasv loob kindlust ja tagab paremad sissetulekud inimestele ning parema hakkamasaamise. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Järgmisel aastal prognoositakse 2% majanduskasvu ja 2026. aastal juba 3% majanduskasvu.
Majanduse elavdamiseks suunab riik investeeringuteks järgmisel neljal aasta olulisi vahendeid. 402,6 miljonit eurot CO2 kvoodimüügi tuludest annab meile võimaluse investeerida Rail Balticu ehituseks, kortermajade renoveerimisse, teede ehitusse, aga ka rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses. 160 miljoni euroga toetame suuremahulisi, ekspordile suunatud investeeringud, et tuua Eestisse kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti.
Korras riigirahandus toetab majanduskasvu
Korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule paremad eeldused. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid see on oluline.
Valitsus, mis ei pea korrast ära riigirahanduse pärast tegelema tulekahju kustutamisega, saab rohkem tähelepanu pöörata pikaajalistele plaanidele ja reformidele, mis saaksid tegelikult tagada jätkusuutlikku heaolu kasvu. Korras riigirahandus ja etteaimatav maksukeskkond on positiivne signaal nii meie inimestele kui ettevõtjatele. Kui me praegu ei koosta veenvat pikemaajalist plaani riigirahanduse kordategemiseks, peaksime seda ikka tegema tulevikus. Pääsu pole. Edasilükkamine tähendaks vaid suuremat ebastabiilsust ja majanduskasvu pidurit.
On neid, kes arvavad, et ainuõige lahendus on riigi laenukoormuse kasvatamine, riigieelarve defitsiidi suurendamine. Tegelikult kinnitavad majanduseksperdid, et see ei ole hea valik. Ainuüksi juba Eesti riigi kriisikindluse huvides on oluline, et riigi laen ei kasvaks, nagu on välja toonud Eesti Panga president Madis Müller.
On ka neid, kes peavad õigeks teeks maksukoormuse hüppelist tõusu, et oleks rohkem, mida laiali jagada. Erinevatel maailmavaadetel ongi erinevad lähenemised. Praegune koalitsioon on valinud tasakaalukama tee. Me tõesti küsime ajutiselt, kuni 2028. aastani, igaühelt suuremat panust julgeolekusse, kuid samal ajal tõmbab ka riik oma kulutusi koomale.
Riik hoiab järgmisel neljal aastal kokku ca 1,4 miljardit eurot. Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.
Kõige haavatavamaid hoiame ka keerulistel aegadel
Võin kinnitada, et oleme kokku leppinud ka selles, et nende inimeste arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionid jätkavad kasvamist ka järgmistel aastatel ning indekseerimise vähendamist või kaotamist valitsus ei plaani.
Kasv puudutab ka peresid, kes planeerivad laste saamist, sest me kaotame vanemahüvitiselt ära piirangu, mis puudutab tööl käimist. Vanemahüvitise ülempiir küll tuleb alla poole – kolmelt keskmiselt palgalt kahele keskmise palgani. Kuid vanemad, kes soovivad tööl käia, saavad seda piiramatult teha ilma, et peaks kartma, kas nende vanemahüvitist vähendatakse. Ei vähendata.
Järgmise aasta riigieelarvega loome kindlust, et Eesti ja Eesti inimesed oleks kindlalt kaitstud ja majandus saaks kasvule pöörata. 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot – kõik see peab teenima meie oma kallist riiki ja rahvast.