Hariduse ja majanduse reformimisega saab suurendada üksikisiku panust ühiskonda ning seeläbi edendada riigi majandust, kirjutab rakendusliku majandusmudeli kvalitism looja Anne Keldremaa.
Oleme jõudnud punkti, kus peame looma uued võimalused majanduse toimimiseks. Üks võimalik lahendus on rohkem kvaliteetseid reaalaja digikeskkondi tippspetsialistidele, et viia omavahel kokku pakkumine ja nõudlus – anda seeläbi ka välistele ettevõtetele ja spetsialistidele võimalus teha meiega koostööd. Selleks vajame me innovatsiooni ja rahvusvahelisi arendustegevusi, mis viiksid meid laias maailmas tippu!
Me oleme IT sektoris seda varem teinud – teeme veel ja suuremalt läbi reaalajamajanduse lahenduste loomise.
Samuti tuleb vaadata siseturu poole. Seda läbi lokaalsete nutikate lahenduste, sest transport on raiskamine.
Nimeks kvalitism
Reaalajamajanduse peaeesmärk on luua tehnilised võimalused ettevõtete ja avaliku sektori vahel, et seeläbi muuta majandus kiiremaks ja efektiivsemaks. Üheks reaalajamajanduse nurgakiviks on e-arved, mis on kasutusel kohalikes omavalitsustes ja riigiettevõtetes ning aitavad kokku hoida nii aega kui inimressurssi.
Minul reaalajamajanduse innovatsioonijuhina on eesmärk tuua turule reaalajas toimivad keskkonnad, kus kogu tööprotsess on digitaliseeritud. Kogu arenduse taga on uus majandusmudel, nimeks kvalitism, mis näeb ette kõikide talentide märkamist (uudne andepoliitika) ja kaasamist vastavalt turu ootustele. See annab võimaluse säästa erinevatelt kuludelt. Lahenduse võlu peitub kasutajatele tagatud kvaliteedis (tellija) läbi eneseteostuse (pakkuja).
Erasektor ootab
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium viis 2023. aastal läbi uuringu, mis kinnitab ettevõtete valmisolekut ja mõistmist uue majandussuuna vajalikkusest. Uuringule vastas kokku 78 ettevõtet.
Vastajate hinnangul on ettevõttele suurim võit andmete reaalajas edastamisel:
- Aja ja raha kokkuhoid seni käsitsi tehtud haldus- ja tugitegevuste automatiseerimisest (78,72%)
- Aruandluskohustuse täitmine muutub lihtsamaks (65,96%)
Reaalajas info omamine ettevõtte paremaks riskijuhtimiseks ja prognoosideks (53,19%)
- Ettevõtte protsesside digitaliseerituse kasv (38,3%)
- Kulutõhusus (38,3%)
Automaatses andmevahetuses peetakse olulisimateks kasuteguriteks aja ja raha kokkuhoidu, kulutõhusust ja aruandluskohustuse lihtsust. 57% ettevõtetest soovivad majandusaasta aruande koostamist reaalajas ja automaatselt.
Reaalmajandus lahendab mured
Suurimaks murekohaks on praegu andmeturve. Olles ise arendamas uusi täislahendusi, on see teema ka minul ette kerkinud.
Ettevõtjad on veel pisut skeptilised ning kardavad sattuda lauskontrolli alla, mis tegelikult on asjatu hirm. Eesmärk ei ole kedagi kontrollida, vaid lihtsustada ja kiirendada protsesse.
Minu hinnangul oleks meil ilmselt kordades rohkem väikeettevõtjaid ja projektipõhiseid tegijaid, kui süsteem saaks hoo sisse ja käivituks. Pean silmas just online-andmevahetust ja aruannete genereerimist.
Ise ettevõtte omanikuna oli alguses päris keeruline kõigis nõuetes ja kordades orienteeruda. Mõnele saab jällegi komistuskiviks keeruline raamatupidamis- ja palgaarvestussüsteem.
Reaalajamajandus lahendab kõik need hirmud ja mured. Samuti laheneb vajadus kaasata välistööjõudu – saad palgata spetsialisti reaalajas vastavalt projekti vajadustele.
Siinkohal teen avalikule sektorile ettepaneku luua riiklik andmeturbesüsteem, millega saavad erasektori platvormide arendajad liituda. Süsteem peaks olema riigiülene ning võtma maha ettevõttelt täiendavad arendus- ja halduskulud eraldi süsteemide loomiseks (hetkel on sellega hädas perearstikeskused). Samuti võiks olla ühtne andmebaas riigihangetele, sest praegu peab täitma vorme referentsi, pädevuse ja muu sellise kohta.
Reaalajamajndus võikski olla ideaalis 20% avaliku sektori halduses (turve) ja 80% erasektori käes (äriinfotehnoloogilised arendused/lahendused).
Septembrist käivitusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis taotlusvoorud (kogueelarvega 1 882 768 eurot) reaalajamajanduslahenduste loomiseks. Praegu on veel raske leida investoreid ja arendajaid, kuna paljud kahtlevad, kas see tõesti on meie tulevik. Mõned nädalad tagasi võis kuulda ka „Esimeses stuudios“ lauset: „Andke meile visioon, mis saab 3–5 aasta pärast!”.
Pärast kapitalismi
Oleme suurte muutuste veerel. Senine mahupõhisus ei tööta, turud kaovad. Lihtsustatult: raha ei ole, tõstame hinda, inflatsioon suureneb, majanduslangus jätkub, raha ei ole.
Kuidas edasi? Pakun siinkohal välja sellesama endaloodud, peamiselt reaalajamajandusel baseeruva rakendusliku majandusmudeli kvalitism.
Kvalitism on majandussüsteem, mille eesmärk on läbi haridus- ja majandusosade reformimise suurendada indiviidi väärtuspakkumust ühiskonda ja seeläbi tõsta ja arendada riiklikku majandust.
- Haridusreformid – andepoliitikapõhised õppeprotsessi muudatused, mis aitavad igal lapsel avastada enda tegelikke oskusi ja potentsiaali ning seda maksimaalselt rakendada. Selle tulemusel väheneb koolist väljalangemine ja suureneb õpimotivatsioon. Saame rohkem haritud tippspetsialiste ning väheneb koormus sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile ja vajadus korduvaks ümberõppeks.
- Eraettevõtete koostöö täiskasvanute tellimuslike õppekohtade loomiseks. Ettevõte panustab õppegrupi loomisse ja tasub õppekulud, õppijale on hiljem garanteeritud töökoht kindlaks ajaks. Õpe muutub rakenduslikumaks ja loob seeläbi suuremat lisandväärtust. Selliseks koostööks on kohe valmis Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool.
- Nn RemoteBrains lahenduste loomine ja rakendamine – siin all mõistame platvormide loomist, mis annavad võimaluse nii riigisiseselt tugevaid erialaspetsialiste kaasata kui ka müüa teadmust välja, samuti osta sisse teadmisi mujalt maailmast. Lisandväärtust loob taustprotsesside digitaliseerimine, mis muudab sellise tööjõu palkamise turvaliseks ja mugavaks, kuna säästab aega ja halduskulusid.
- Piirkondlikud tootmissüsteemid – hõlmavad kogukondlikku toidutootmise arendamist ja piirkondliku sisekaubanduse süsteemide loomist. Näeb ette piirkondlike IT-rakenduste loomist, mille vahendusel saab toimuda lokaalne kaubavahetus otse tootjalt tarbijale.
- Kohalikud rendisüsteemid – siin all mõistame kogukondlikke rendivõimalusi töömasinatele ja -vahenditele, mida indiviid igapäevaselt ei vaja.
- Senise mahupõhise tootmise asendumine vajaduspõhisega. Tootmine toimub targalt ja planeeritult – pearõhk on suunatud toote kestvusele ning võimalusele toodet hiljem remontida/taaskasutada, et tagada optimaalne ja põhjendatud ressursikasutus. Optimaalseim lahendus on toota taaskasutades.
- Intelligentsete hoonete tehnoloogiate kasutuselevõtu laiendamine – energiatõhususe järjepidev parandamine läbi uute automaatikaarenduste.
- Kogukonnaenergeetika energiajulgeoleku tagamiseks – kohaliku kapitali ja osaluse baasil taastuvenergia tootmine ja regiooniti tarbimisringluse tekitamine. Vajalike salvestusseadmete välja töötamine ja kasutuselevõtt annab võimaluse mitte nii aktiivsel perioodil kasutada ka võrguelektrit ja samas anda puuduse ajal panust tagasi. Tagatud saab energiajulgeolek.