Pealinn saab peagi uue kriisijuhtimise mudeli, kuid linna- ja linnaosajuhtide rollid on vaja kriiside jaoks veel paika panna, kirjutab linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ja endine päästeameti peadirektor Mati Raidma.
Tormid ja üleujutused, pandeemiad ja sõjad – mis kõik meie praeguses maailmas uksele ei koputa. Tallinna tänavail remondimeeste vahel põigeldes ja pikkades ummikutes seistes tundub, et linnaski on väiksemat sorti kriis. Loomulik, et paljudel tekib soov kiruda ja teistel vajadus järgmiseks korraks paremini valmis olla.
Kriisiteadus aga ei ole oma olemuselt tagantjärgi tarkus. Ega ole ka kantud mõttest, et ehk ei juhtu.
Kriisimaailma kolm keskset teenust
Kriisikindlusel on kolm alustala – elanikkonnakaitse, elutähtsate teenuste tagamine ja riigi, sh kohaliku omavalitsuse, toimevõime. Kas ja kui kaugele me jõuame arendada kõiki neid kolme, sõltub meist kõigist ja tõde selgub reeglina kriisi saabudes. Kui stsenaariumikeskseks hädaolukorraks valmisolekus on tegusid ja arengut näha, siis komplekskriisides, sh teoreetilises sõjaolukorras, hakkama saamiseks on veel pikk tee käia.
Meie tavaettekujutuses on hädaolukordade ja kriisidega toimetamine Eestis riigi ülesanne. Tegelikult pole see nii. Kohalikul omavalitsusel on ühiskonna kriisikindluse loomisel kriitiline roll. See on ka lahutamatu osa meie laiapindsest riigikaitsest. Roll, mis eeldab kindlat tahet ja initsiatiivi.
Tallinnas küpseb uuendatud kriisijuhtimismudel
Keskendugem viivuks pealinnale, kus elab üle kolmandiku Eestist. Tohutu rahvastikutiheduse tõttu jagub ülesandeid Tallinnas kõigile linnaasutustele. Linna kriisihaldamise üldise ja koordineeritud võimearenduse ülesanne on Tallinnas pandud mupole.
Küllaltki uus, asjatundlikest ekspertidest koosnev mupo kriisivalmiduse meeskond on valmis saamas linna uuendatud kriisijuhtimismudeliga. Vajalik protsess, mis ootab rakendamist.
Mudel põhineb loogikal, kus linna kriisijuhtimise platvormi ja ekspertide võrgustiku loomise eest vastutab mupo. Hädaolukorra lahendamiseks võtab vastavalt hädaolukorrale koordineerija rolli konkreetse valdkonna abilinnapea. Olulises rollis on linnaosavanemad oma meeskondadega kui inimestele kõige lähedamal seisev linnastruktuur. Mõistlik ja ratsionaalne mudel ning linna kriisihalduse ülesehitamisel vajalik etapp. Hea tahtmise ja sisseharjutamise tulemusel peaks see katma enamiku meie riskianalüüsidest tulenevatest stsenaariumitest.
Linnaelanikule peaks see uuendus kriisiolukordades tähendama lihtsamat ja vahetumat info, nõu ja abi korraldamist linnalt. Kriisis bürokraatiale reeglina aega ei anta.
Linnaasutuste ekspertidest koosnevate võrgustike loomine ja nende koolitamine on juba käsil. Kogenud kriisireguleerijana tahan avaldada suurt tänu neile linnaametitele ja kodanikuühiskonnale, kes ei istu käed rüpes või vaid paberitega suheldes.
Järgmised väljakutsed
Aga juba on rahvusvahelisest kogemusest teada, et nn kobarkriisis see ei toimi. Pealinn peab olema kriisikindel ka mitmetahulises kriisis või teoreetilises sõjaseisukorras. Järgmisteks väljakutseteks saavad olema vastused küsimusele: millised on linna juhtide konkreetsed kriisirollid. Kokku tuleb leppida, millised tegevused pannakse pausile ja kellele millised lisanduvad. Kas on vajalik linna- ja linnaosavalitsuste vahel jagunenud rollide ümber muutmine? Minu hinnangul kindlasti. Kuidas on meil kindlustatud elutähtsad teenused ja mida tuleb selleks teha juba praegu? Soovin siin näha märkimisväärselt tihedamat koostööd ettevõtete ja riigiga.
Sellest kõigest sõltub, kui toimiv on kriisides linna tugi oma elanikele. Üks tõdemus on selge – siin on meil kõigil palju teha, mitte üksnes mupol.
Tallinna linnavolikogu korra- ja tarbijakaitse komisjon võttis seda teemat arutada oma istungil koos mupo esindajatega ning hoiab ka edaspidi arengusuundadel silma peal. Turbulentses maailmas pole enam luksust panna pealinna kriisikindluse ehitust pausile või oodata kuskilt kõrgemalt uut plaani.
Minu eesmärgiks on panustada oma teadmised ja kogemus protsessi ning seista linnavolikogu liikmena selle eest, et ametnikud ja poliitikud ei ehitaks paberil kindlust, mis päriselus meenutaks piltlikult laste batuudimaja.
Tallinna kui meie riigi pealinna kriisikindlus ei ole loosung. Kindlust tuleb ehitada ja keegi teine seda meie eest ei tee. Kutsun üles ka teid sellesse oma panus andma!