Riigikogus läbis edukalt esimese lugemise relvaseaduse muutmise eelnõu. See on väga positiivne uudis eriti praegu, uue majanduskasvu lävel.
Ukraina sõda kinnitab vajadust siseriikliku kaitsetööstuse järele
2022. aastal agressori käivitatud täieulatuslik sõda muutis kardinaalselt julgeolekuolukorda. Ilmselgeks sai vajadus tugevdada kaitsetööstust, omandada uusi võimeid, kuid ka sõja kõige tavalisemat kulumaterjali, relvastust ja laskemoona. Eesti kaitsepoliitika järgi on kaitsetööstus osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal.
Seepärast oli vaja tagada, et meie õiguskord vastaks meie julgeoleku vajadustele ja võimaldaks oma riigi ja rahvusvahelise koostööga tugevdada Euroopa ühist kaitsevõimet. Eesti õigusruumis peaksid nii Eesti kui välismaised ettevõtjad saama teha tõhusat koostööd. Riigi huvi on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Kaitsetööstuse tugevdamine toetab kaitsevõimet ja üldist kindlustunnet.
Eelnõu üks eesmärke on vajadus tagada meie ettevõtetele võimalus käia kaasas Euroopa Liidu meetmetega. Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorraga kiiresti kohaneda ja seda toetab ka Euroopa Liit eri meetmetega.
Eelnõuga astub riik olulised sammud tööstuse arendamise teel
Eelnõuga parandame ettevõtjate kaasamise võimalusi. Praegu ei saa tegevusluba taotleda ettevõte, mille aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitseva mõjuga isik ei ole Euroopa Liidu või NATO riigi kodanik. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes saavad tegevusluba taotleda. Muudatus parandab Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes riikide ettevõtjate väljavaateid Eesti kaitsetööstuses osaleda.
Samuti kaotatakse eelnõuga relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlus. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.
Tõrjumaks julgeolekuohte, mis on seotud kaitsetööstuse arenguga, muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ja lisatakse uus salastamisalus.
Muutmisele läheb ka strateegilise kauba seadus, mille abil soovime arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua senisest soodsamad tingimused, et saada toetust innovatsiooniks ja arendustööks.
Positiivne on see, et eelnõuga samal ajal astub riik kaua oodatud samme kaitsetööstuse arendamisel, eriti vajalikud on innovatsiooni toetavad hanked ja parem juurdepääs rahale.
Eelnõu tähtsus on paremini mõistetav, kui vaatame kaitsetööstuse rolli riigis laiemalt. Esmalt muidugi seos riigi rahvusvahelise kaaluga. Võimas sõjatööstus lisab riigile poliitilist kaalu.
Nagu iga majandusvaldkond toob kaitsetööstus kasumit omanikele ja tulu riigile, olulisem on aga tema roll, tagamaks riigile küllaldane sõjaline võimekus ja vahendid. Eriti siis, kui vahendeid turul ei piisa või tarnegraafikud jäävad maha ohu eskaleerumise ajakavast. Olukorra teeb keerulisemaks see, et riigil võib vaja minna midagi sellist, mida peale tema enda keegi ei tooda või ei tee seda soovitud mahus.
Kaitsetööstus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks
Riik on oma sammud teinud. Kaitsetööstusel tuleb vastata sisulise ja tulemusliku tegevusega, kusjuures tähtis on eetiline aspektki. Peamine kasumi teenimise koht on rahvusvaheline turg, eriti kui oma riik on korra juba rahaõla alla pannud. Nagu käesolev eelnõu rõhutab: rahvusvaheline konkurentsivõime on eesmärk. Teiseks tuleb tagada, et riigikaitses on selge arusaam, milline on meid ähvardava sõjalise ohu olemus ja mis kuulub selle ohu tõrjumiseks vajalike kaitsetööstuse toodete loetellu.
Kõige sellega on omakorda seotud meie teadus- ja haridussüsteem. See, millega kaitseväelased on valmis kümne aasta pärast sõdima, peaks olema täna teadlaste ja homme inseneride töölaual. Proovikivi meie haridusele ja teadusele. Me jookseme pidevalt ajaga võidu.