Justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös on valminud korrakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mis läbis teisipäeval esimese tutvustusringi riigikogu õiguskomisjonis. Korrakaitseseadus rajaneb ka pärast plaanitavaid muudatusi liberaalsel ohutõrjemudelil, mille järgi tohib riik inimeste õigustesse sekkuda vaid minimaalsel vajalikul määral.
Süüvimata muudatuste sisusse on kerge manada ette konstruktsiooni, kus liiguksime justkui politseiriigi suunas, kuid seaduse täpsustamine tingib just vastupidise tulemi.
Ühiskonna ning tehnoloogia arenguga on muutunud ka vahendid ning võimalused, mida on võimalik politseitöös kasutada. Õigusruum, kus ei ole lõpuni reguleeritud salvestusseadmete, elektrišokirelva, droonide ning indikaatorvahendite kasutamine, on poolik ning ei taga nende vahendite proportsionaalset ning mõistlikku kasutamist.
Muudatused seavad korrakaitsjate õigustele selgemad piirid, reguleeritakse tehnoloogiliste vahendite nagu droonide ja salvestusseadmete kasutamine, lihtsustatakse seaduste vahel killustunud kaasamisprotsesse ning tagatakse suurem õiguskindlus inimeste õiguste kaitsmisel.
Kaitseb lähisuhtevägivalla all kannatajaid
Näiteks lähisuhtevägivalla ohvri kaitseks on kavas anda korrakaitseametnikule senisest ulatuslikum õigus kehtestada vägivallatseja suhtes viibimiskeeld. Kui praegu saab viibimiskeelu kehtestada kõigest 12 tunniks, siis kavatsus näeb ette selle muutmist kuni 72 h pikkuseks perioodiks.
See laiendab küll politsei volitusi ning piirab vägivallatseja õigusi, kuid tagab kannatajale elementaarse kaitse olukorraga toime tulemiseks. Antud probleemile lahenduse leidmist on juhtumitega tegelevad inimesed juba aastaid oodanud.
Relvade kasutamisele tekivad selgemad piirid
Politsei- ja piirivalveametis on elektrišokirelvad kasutusel juba 2018. aastast. Hetkel on taseri kasutamine sisuliselt võrdsustatud tulirelva kasutamisega, seda võib kasutada üksnes kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Teisisõnu siis, kui toimub eluohtlik rünne. Olulise ehk tervist kahjustava ründe tõrjumiseks ei ole taseri kasutamine hetkel lubatud, kuigi vahendina oleks see paljudes olukordades oluliselt proportsionaalsem kui nuia, gaasi- või tulirelva kasutamine.
Viimaste aastate näitel on Eestis olnud nii olukordi, kus taseri kasutamine on päästnud inimelusid, kuid kahjuks on ka olukordi, kus inimelu ei ole õnnestunud taseri mitte kasutamise tõttu päästa. Juurpõhjuseks on selgete piiride puudumine, millistes olukordades võib elektrišokirelva haarata ning millistes mitte. Taser ei ole iseloomult alternatiivne töövahend surmavale tulirelvale, vaid sõltuvalt olukorrast alternatiiv olulise ohuga ründe tõrjumiseks.
Selgemad reeglid aitavad korraldada ametnike väljaõpet selliselt, mis aitaks vähendada eluohtlike ning surmaga lõppevate olukordade esinemist. Statistiliselt tekitab taseri kasutamine erinevate uuringute järgi kümneid kuni sadu kordi vähem tervisekahjustusi kui gaasi- või külmrelva kasutamine ning tekitab tõsiseid tervisekahjustusi vaid 0,25% juhtudest. Elektrišokirelva puhul kasutatakse sama tehnoloogiat, mida lihasestimulaatori või lihasteraapia korral.
Kindlasti ei ole elektrišokirelv ohutu, kuid korrakaitsja roll on leida olukorrale ohutuim lahendus alustades sõnast ja heidutusest ning alles seejärel erivahendi jõust.
Avalike ürituste korraldamine muutub ühetaolisemaks
Hetkel on avalike ürituste korraldamise regulatsioon kohalikes omavalitsustes väga erinev. Sellest tulenevalt esinevad probleemid õigeaegse teavitamise ning kooskõlastuse saamisega.
Uus regulatsioon tagaks riigiüleselt ühetaolise kohtlemise ning aitaks vähendada olukordi, kus informatsiooni vähese liikumise tõttu võib tekkida ühiskondlikke konflikte ning ohte osalejate tervisele ning kolmandate isikute varale. Infovahetus kohaliku omavalitsuse ning teiste haldusorganite vahel on vajalik ühiskondliku turvatunde tagamiseks.
Hetkel lasub olulise ohu olukorras reageerimise kohustus vaid koosoleku korraldajal ning korrakaitseorganil ei ole õigust sekkuda. Planeeritava muudatuse järgi jaguneks reageerimise kohustus korraldaja ning riigi vahel.
Lisaks näeb väljatöötamiskavatsus ette, et avaliku koosoleku korraldamise õigus laieneks ka vähemalt 16-aastastele Eesti- ja Euroopa Liidu kodanikele.