Tervishoiusüsteemi ülekoormatud osade patsiendid tuleb suunata mujale, kirjutab riigikogu liige, arstiteaduse doktor Eero Merilind.
Kiirabi ja erakorralise meditsiini osakondade töö kütab pidevalt kirgi. Alles hiljuti oli olukord, kus kaheksa kiirabiautot ummistasid Põhja-Eesti regionaalhaigla ning autode järjekord ulatus tänavale välja. Riigikogu tervisekoalitsioon, kuhu kuuluvad parlamendi saadikud kõikidest fraktsioonidest, arutas teemat ja pakub välja erinevad lahendused.
Valvekeskuste loomine esmatasandi arstiabis
Kui uurida, miks inimesed lähevad erakorralise meditsiini osakonda ja kutsuvad kiirabi, tuuakse välja, et need on kättesaadavad ööpäev läbi, tasuta ning sinna võib pöörduda kõikide muredega. Perearsti juurde aga on vaja ennast ette registreerida ning oodata, kuni vastuvõtuaeg kätte jõuab. Samal ajal väidavad erakorralise meditsiini osakonna töötajad, et ligi kaks kolmandikku pöördumistest on sellised, mida võiks lahendada perearsti juures.
Mitmeid aastaid on räägitud esmatasandi valvekeskustest, mis võiksid maha võtta erakorralise meditsiini töökoormust ja aidata inimesi nende tervisemurede korral.
Kevadel vastu võetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus annab perearstidele võimaluse kaasata abi osutamisse ka üldarste ning suurendada õdede ja abiliste rolli arstiabis. Need on olulised sammud valvekeskuste loomise suunas.
Erakorralise meditsiini osakondade suurus peab arvestama teeninduspiirkonna elanike arvu
Lisaks on vaja ära reguleerida erakorralise meditsiini osakondade suurus, sest haigla liikide määrus on ajale jalgu jäänud. Näiteks, praegu on Põhja-Eesti regionaalhaiglas 25 erakorralise meditsiini voodikohta, aga arvestades haigla teeninduspiirkonna suurust, võiks see arv olla vähemalt 60, sest kui kohtade arv on piiratud, on selle tõttu kerge tekkima pudelikael ning nii need kiirabiautod tänavatele kuhjuvad.
Praegu tulevad erakorralise meditsiini osakonda sellised patsiendid, kelle tervis ongi halb ning kui üldiselt hospitaliseeritakse EMO osakonna patsientidest umbes 20 protsenti, võetakse meil haiglasse sisse umbes 40 protsenti pöördujatest. Ilmselgelt on sellele vaja leida lahendus.
Üldhaigla aitab krooniliste haiguste korral
Meil on Eestisse vaja sellist vahelüli paindliku voodikohtade arvuga üldsisehaiguste/kirurgiliste haiguste osakonda või haiglat, kus patsiendid saavad olla arsti järelevalve all, sest meil on piiratud sellised võimalused, kus patsient vajab arstiabi, aga tal ei ole ägedat terviseprobleemi. Kroonilise haigusega, vähiga, suhkruhaiguse tüsistustega või insuldijärgne patisent, kui temaga ei saa hakkama kodus, õendusabi asutuses ega hooldekodus, tuuakse EMO osakonda ja sageli paigutatakse ta aktiivravi voodisse, kuid abi saaks hoopis üldhaiglast.
Suurem koormus perearstisüsteemile
Tervisesüsteem töötab ühendatud anumate põhimõttel ja kui kusagil tekib ummistus või blokk, siis patsiendid valguvad tänavale või teistesse süsteemi osadesse. Tasuline EMO vastuvõtt suurendab perearstisüsteemis koormust ning paneb selle surve alla.
Kuigi Eestis töötab digiregistratuur, kus saab perearstile aega panna, finantseerib tervisekassa alates sellest aastast e-perearstisüsteemi digitaalseid lahendusi, kus inimesed kirjeldavad eelnevalt oma tervisemure ja tervisekeskus lahendab need olulisuse alusel ja vastuvõtule aja saavad keerulisemad terviseprobleemid kiiremini, on siiski perearstiabisüsteem alamehitatud ja alarahastatud.
Lisarahastus võimaldab leida täiendavat personali ja parandada IT-süsteeme. Perearsti nõuandetelefoni arendamine ja telemeditsiini rakendused aitaksid tervisemure lahendada nii, et inimene ei pea minema EMO osakonda.
Riiklikult on oluline, et peame tervishoidu vaatama tervikuna ja seda nii ka juhtima nii, et tervishoiusüsteemi erinevad lülid töötavad sünkroonselt ja patsiendi tervise jaoks. Ja me ei räägi siin tervishoiusüsteemi taasriigistamisest, vaid tervikvaate loomisest ning paindlike lahenduse leidmisest, et inimene saab parimat arstiabi õigel ajal ja õiges kohas.