Margit Sutrop: mõistagi ei asenda mikrokraad tasemeõpet, kuid need on kasulikud nii õppijatele kui ülikoolidele

Arvamus
|
Margit Sutrop
|
21.09.2024

Sel nädalal läbis Riigikogus esimese lugemise täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõu, mis keskendub mikrokvalifikatsioonide ja mikrokraadide kasutuselevõtule ning selle valdkonna reguleerimisele. Kuigi ülikoolid annavad mikrokraade juba mitu aastat, defineeritakse nüüd seaduse tasemel, mis see mikrokraad on. Samuti annab seadusemuudatus ka 1400 täiendusõppeasutusele võimaluse, peale kvaliteedihindamise läbimist, hakata täiskasvanud õppijale pakkuma mikrokvalifikatsioone, millel on kvaliteedigarantii ja rahvusvaheline kehtivus.

Mikrokraadid ja -kvalifikatsioonid ei ole Eestis välja mõeldud. Juba kaks aastat tagasi võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu soovitused mikrokvalifikatsioonide arendamise, kasutuselevõtu ja tunnustamise kohta. See annab meie õppuritele lootust, et siin omandatud kvalifikatsiooni tunnustatakse piiri taga. Samas on uute mõistetega palju segadust, mistõttu on hea, kui need mõisted ka seaduse tasandil määratletakse.

Mis on mikrokvalifikatsioon? See on lisaeriala või uute teadmiste ja oskuste kogum, mis omandatakse täienduskoolituse käigus. Mikrokvalifikatsioonide õppemaht on 5 kuni 30 ainepunkti, kusjuures 1 ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle. Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused võivad automaatselt pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet nendes õppekavarühmades või õppegruppides, milles nad on juba läbinud hindamise.

Täienduskoolitusasutused, keda on Eestis uskumatult suur hulk, üle 1400, peavad mikrokvalifikatsioonide andmiseks taotlema haridus- ja teadusministeeriumilt viieks aastaks tegevusloa. Õppekavarühma kvaliteedihindamist hakkab teostama HARNO koosseisus tegutsev hariduse kvaliteedi agentuur. Õppekava hindamise eest peab täiendkoolitusasutus, enamasti erafirma, maksma 1450 eurot riigilõivu.

Mis on mikrokraad? See on mikrokvalifikatsiooni alamliik. Eelnõu kohaselt võivad mikrokraade pakkuda ainult kõrgkoolid ning tingimusel, et vähemalt pool mikrokraadi õppekavast koosneb kõrgharidustaseme õppeainetest. Näeme, et ülikoolid on üsna usinalt seda võimalust juba kasutanud. Järgnevalt peatungi just mikrokraadidel.

Käesoleva õppeaasta sügissemestril avas kuus avalik-õiguslikku ülikooli vastuvõtuks kokku 176 mikrokraadiprogrammi: Tartu Ülikool 52, Tallinna Ülikool 50, Tallinna Tehnikaülikool 49, Eesti Maaülikool 15, Eesti Kunstiakadeemia 7, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 3 mikrokraadiprogrammi.

Tartu Ülikooli menukaimad õppekavad on „Digiteenuse disain ja suhtlus klientidega“, „Andmeanalüüs“, „Süsteemianalüüs“, „Põhiteadmised ja -oskused karjäärinõustamiseks“. Tallinna Ülikoolis on kõige populaarsemad õppekavad „Kohalik valitsemine“, „Mitmekeelse lapse keelelise arengu ja eesti keele kui teise keele omandamise toetamine lasteaias“, „Eesti keele kui teise keele õpetamine“ ning „Riigikaitseõpetus“.

Tallinna Tehnikaülikoolis meeldivad õppuritele „Programmeerimine“, „Infosüsteemide arendamine“, „Strateegiline juhtimisarvestus ja finantsjuhtimine“.

Eesti Maaülikoolis on populaarsed „Ökoloogiline taastamine“, „Turundus ja juhtimine“, „Nõrkvoolusüsteemid ja automaatika“.

Eesti Kunstiakademias on menukaimad „Disain hariduses ja haridusedisain“, „Linnamaastikud“, „Arhitektuuri konserveerimine“.

Eesti Muusikaakadeemia menukaim mikrokraad on „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“.

Üldiselt näitab see edetabel, et valitakse pigem praktilisi oskusi andvaid mikrokraadiprogramme. Ülikoolidele annab see tagasisidet, et teoreetiliste teadmiste kõrval tuleb anda ka praktilisi oskusi ja senisest enam näidata, kuidas teadmisi saab rakendada.

Miks tullakse mikrokraade omandama?

Uuringufirma Kantar Emor viis 2022. aastal läbi täiendkoolituse ja mikrokraadiprogrammide uuringu, kus uuriti muuhulgas ka 25–65-aastaste Eesti elanike teadlikkust mikrokraadiprogrammidest ja motivatsiooni neis osaleda. Küsiti ka inimeste koolituseelarve kohta. Inimeste keskmine koolituseelarve aastas oli paar aastat tagasi kuni 200 eurot, paljud olid valmis investeerima ka kuni 400–600 eurot aastas.

Mikrokraadiprogrammidest oli juba paar aastat tagasi kuulnud 22% inimestest, eriti noored ja tartlased. Esmamulje oli üldjoontes positiivne. Mikrokraadide väärtust näevad eestimaalased peamiselt erialaste oskuste värskendamises või uute tööoskuste omandamises. Kui inimestele antaks valida mikrokraadiõppe või täienduskoolituse vahel, siis suurem osa valiks esimese (20% vs. 11%), kuigi see sõltub ka täpsetest asjaoludest (59%), näiteks koolitusteemast.

Kõige populaarsemad teemad olid vastanute jaoks isikuareng, keeled, IT ja kommunikatsioonitehnoloogiad. See ei ole imekspandav, sest 21. sajandi oskusteks peetakse kirjaoskust, arvutamisoskust, loodusteaduslikku kirjaoskust, digikirjaoskust, finantskirjaoskust, eri kultuuridest ja ühiskonna toimimisest aru saamist. Võtmeoskused on kriitiline mõtlemine, probleemilahendamise oskus, suhtlemisoskus, koostööoskus. Isikuomadustest on üha enam hinnas uudishimu, algatusvõime, sihikindlus, kohanemisvõime, ettevõtlikkus, sotsiaalne ja kultuuriline teadlikkus.

Ilmselt on teadlikkus mikrokraadidest tänaseks veelgi kasvanud ja paljudel vastanutel on tänaseks juba isiklik kogemus mikrokraadidega. Järgmine uuring sama teema kohta on Kantar Emoril plaanis läbi viia järgmisel aastal.

Kuidas mikrokraadi omandajad rahul on?

Aktuaalset infot saab õppurite rahulolu ja motivatsiooni kohta teada ülikoolide tagasisideuuringust. Tartu Ülikooli eelmise õppeaasta mikrokraadiprogrammides osalenute tagasisideküsimustiku täitsid peaaegu pooled õppurid. Küsitlusele vastanutest üle poolte kiitsid õppejõude ja nende professionaalsust, sh programmi ülesehitust, mitmekesiseid õppemeetodeid, õppematerjale, praktilisi töid. Kiideti hästi organiseeritud veebiõpet, mis võimaldas vajadusel distantsilt osaleda ning loenguid ette või järele vaadata, aega planeerida ning hoida kokku sõidutundide arvelt. Samas toodi välja ka kontaktõppe väärtuslikkus, mis võimaldab vahetut suhtlust õppejõudude ja kaasõppijatega.

Küsimusele „Miks valisite õppimiseks just mikrokraadiprogrammi?“ vastamisel oli võimalik valida mitu erinevat vastusevarianti. Kõige enam vastati, et õppima asuti uute teadmiste omandamiseks või sooviti oma erialateadmisi täiendada. Umbes kolmandik vastanutest nentis, et osalesid programmis, kuna tööturul püsimine nõuab kiiresti uute oskuste omandamist või et soovivad huvitavamat elu.

Sellele järgnesid üpris võrdselt soov katsetada, kas ülikooliõpingud sobivad, kuna õpingutesse on jäänud pikem paus, plaan vahetada töökohta, soov laiendada suhtlusvõrgustikku või saada parem töökoht ja kõrgem palk. Mõned üksikud märkisid, et neid suunas täiendusõppesse tööandja.

Isiklik kogemus mikrokraadidega

Minul endal on mikrokraadide õpetamisega väga huvitav kogemus üle-eelmisest õppeaastast. Teaduseetika mikrokraadi programmi õpetamine aitas luua üle-eestilise teaduseetika võrgustiku. Õppurid, erinevates valdkondades töötavad õppejõud, teadlased ja arstid olid kõik väga motiveeritud ja programmi läbinutest said eetika saadikud kõrgkoolides ja teadusasutuses.

Samas oli mikrokraadi õppe korraldamine paras väljakutse. Mikrokraadide puhul on nõutav, et vähemalt pooled õppekava ained peavad olema samas ka tasemeõppe ained. Ressursside kokkuhoiu eesmärgil soovitatakse mikrokraadi omandajad panna õppima koos tasemeõppe tudengitega. Samas ei pruugi töötava inimese jaoks loengu aeg sobida või on tal töö kõrvalt raske tudengiga samas tempos ainet läbida. Lõpuks pidime ikkagi õppuritele vastu tulema ning pakkuma individuaalset nõustamist ja käehoidmist. Järgmine kord oleme targemad ega püüa elukestvaid õppijaid värskete tudengitega kokku panna.

Samas tähendab paindliku õppekorralduse loomine, et mikrokraadide õpetamisest saadav rahaline kasu pole kuigi suur. Ülikoolide jaoks on mikrokraadid pigem missiooni täitmine – aitame täiskasvanud õppijal tööturul paremini hakkama saada, kohaneda kiirelt muutuva keskkonnaga ja paindlikult omandada uusi teadmisi ning oskusi.

Lootus on, et väikesed õpiampsud on paremini seeditavad ja et süües kasvab isu. Et kui juba hulk ainepunkte on mikrokraadiprogrammis kogutud, siis hakkab täiendõppija mõtlema, et teeks juba kogu rehkenduse ning läbiks terve tasemeõppekava. Selleks peavad aga ülikoolid nägema vaeva ja oma tasemeõppekavad niimoodi ümber korraldama ja pakendama, et need oleksid ka väikeste õpiampsude kaupa läbitavad.

Kokkuvõtteks

Mõistagi ei asenda mikrokraadiprogrammid tasemeõppe õppekavu. Samas on mikrokraadid kasulikud nii täiskasvanud õppijatele kui ka ülikoolidele. Tööturust ja tööandjatest rääkimata, kes võidavad sellest, et paranevad töötajate oskused ja tõuseb tööviljakus. Nii võidab mikrokraadidest kogu eesti ühiskond.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt