Kui üldse kehtestada koolijuhtidele koos tähtajalised lepingud ja atesteerimine, siis peaks neil olema kümneaastased lepingud, mille keskel on nõutav atesteerimine, kirjutab Liina Kersna.
Haridusminister Kristina Kallas tutvustas hiljuti riigikogu kultuurikomisjonile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsust, milles on välja käidud idee muuta üldhariduskoolide juhtide töölepingud viieaastaseks ning lisaks sellele kehtestada kohustuslik atesteerimine, mille koolijuht peab läbima samuti iga viie aasta tagant.
Kui varasemalt on käsitletud koolijuhtide tähtajaliste töölepingute kehtestamist ja atesteerimissüsteemi rakendamist alternatiividena, siis nüüd on väljatöötamiskavatsuse põhjal plaan kehtestada mõlemad.
See ei ole piisavalt hästi läbimõeldud plaan. Mõtleme korra veel.
Jah, väljatöötamiskavatsus ongi loodud selleks, et tekitada valdkonnas arutelu, mille läbi jõuda parima lahenduseni. Arutelu tekkiski ning enamus osapooltest ei nõustu pakutud plaaniga, mille kohaselt peaks alates 2026. aastast koolipidaja sõlmima koolijuhiga viieaastase töölepingu, mille lõpus tuleb koolijuhil läbida atesteerimine. Kui koolijuht läbib atesteerimise edukalt, pole koolipidajal siiski mingit kohustust sõlmida temaga uus viieaastane leping.
Väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et “võib pidaja sõlmida teiseks ametiajaks tähtajalise töölepingu ilma avalikku konkurssi korraldamata.” Võib, aga ei pea. Selline ettepanek pole koolijuhtide suhtes ei aus ega õiglane. Miks peaks töölepingu lõpus läbima atesteerimise, kui see ei taga lepingu pikendamist?
Kui üldse kehtestada koos tähtajalised lepingud ja atesteerimine, siis peaks koolijuhtidel olema kümneaastased lepingud, mille keskel on nõutav atesteerimine. Kui koolijuht mingil põhjusel atesteerimist ei läbi, saab koolipidaja temaga lepingu ennetähtaegselt lõpetada ning kuulutada välja uue avaliku konkursi. Sellise ettepaneku tegin ka kultuurikomisjonis.
Kindlasti on vaja muuta ka koolijuhtide värbamissüsteemi, sest 2021. aastal läbi viidud uuringu põhjal ei hinnata koolijuhtide konkursi käigus piisavalt süsteemselt kandidaatide juhtimiskompetentse ning võimekust vastaval ametikohal töötada.
Peame rääkima ka koolijuhtide palgast, mis on jäänud õpetajate suhteliselt kiire palgakasvu varju. Kui vaadata palgaandmeid (koolijuhtide puhul aastast 2023 ja õpetajatel 2024), siis mitmes piirkonnas, näiteks Põlva-, Saare-, Valga- ja Viljandimaal on õpetajate tegelik palk ja koolijuhtide keskmine palk väga sarnased. Enamasti teenib koolijuht õpetajatest vaid 200- 400 eurot rohkem. Oodates koolijuhilt professionaalset juhtimisoskust ning sarnaselt õpetajatega vähemalt magistrikraadi, pakume palka juurde vaid näpuotsaga.
Kõnealuse plaani suhtes on kriitilised nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Ülikool ning mõistetavalt ka koolijuhtide ühendus, tuues on vastuskirjas ministeeriumile välja, et tähtajalised lepingud ei taga kuidagi paremat koolijuhtimise kvaliteeti. Viidatakse, et sellistes edukates haridusriikides nagu Soome, Holland ning Šveits on koolijuhtide lepingud tähtajatud.
Küsisin riigikogu kultuurikomisjonis, et kas keegi oskab tuua mõne hea näite, kus tähtajalised koolijuhtide lepingud on muutnud süsteemi paremaks. Vastuseks sain, et Singapuris. Euroopast paraku näiteid ei leia. Mõistan, miks, sest häid näiteid ei olegi.
Koolijuhid on juba pikalt kurtnud, et saavad tippjuhtidena oma tööle väga harva professionaalset tagasisidet. Ja tõesti, 2022. aastal viis kõigi koolijuhtidega arenguvestluse läbi vaid 48 protsenti kohalikest omavalitsustest, vähemalt pooltega vestles 61 protsenti.
Tähtajaliste lepingute kehtestamisega paneksime koolipidajale vormiliselt regulaarse kohustuse tunda koolielu ja selle juhtimise vastu huvi ning koolijuhile kohustuse sõnastada tulevikuvisioone. Võrreldes atesteerimissüsteemiga oleks see selgelt odavam, kuid kindlasti mitte sisulisem lahendus.
Kui meie eesmärk on parandada koolijuhtimise kvaliteeti, siis tuleb luua süsteem, mis koolijuhti tema professionaalsel teekonna päriselt toetaks. Ülikoolid, koolijuhtide ühendus ja Heateo SA on ühiselt otsinud teadusele tuginevaid lahendusi juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Jääme ootama nende ettepanekuid.
Haridusvaldkonnas on korraga käimas kaheksa reformi ja valdkonna eelarvet tuleb samal ajal vähendada ca 80 miljonit eurot, mistõttu tuleb uute reeglite kehtestamisel olla äärmiselt tähelepanelik, et mitte öelda tundlik, sest pinged ja segadus annavad haridusvaldkonnas niigi väga selgelt tunda.
Hariduses ei tohi teha otsuseid rapsides, hoogtöö korras, sest neil on väga tõsine ja pikaajaline mõju.