Valitsus jõudis täna riigieelarve ja riigi eelarvestrateegias põhimõtteliste kokkulepeteni.
Otsustega kindlustame Eesti inimeste ja riigi julgeolekut, investeerime majanduse tugevdamisse ja muudame riiki oluliselt tõhusamaks. Eelarve eelnõud on plaanis heaks kiita 25. septembril ja päev hiljem anname need üle Riigikogule.
Eesti saab kindluse eelarve ja maksurahu järgmiste valimisteni 2027. aastal
Uue eelarve märksõnad on korras riigi rahaasjad, kulutuste kärpimine, kindlus kaitses, etteaimatavus poliitikas ning suund majanduskasvule.
Maksufestival, kus igal kuul on uus maksupakkumine, saab valitsuse poolt lõpu. Debatt valikute üle on olnud ulatuslik ja kõikehõlmav, Setust Saareni. Küllap seda jätkub veel parlamendis, aga igikestev vaidlus on ebakindluse, mitte kindluse allikas.
Vabariigi Presidendi hiljuti öeldut tsiteerides, “Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksuteemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingi teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem.”
Maksudebatt on olnud paratamatus, sest vaid kärbetest üksi ei piisa, et katta kasvanud kaitsekulutused ja osta moona, mis tagab teadmise, et vaenlane ei pane meie meelekindlust proovile.
Valitsus otsustas 1,6 miljardi ulatuses alustada kaitseväele vajaliku lisamoona hankimist vastavalt kaitseministri ja kaitseväe hinnangutele.
Riigieelarvega koos saab paika plaan kasvanud kaitsekulude katmiseks tähtajalise laia julgeolekumaksuga. Julgeolekumaks, nagu julgeolek, puudutab kõiki, pensionäridest pankuriteni. Lihtsustatult, kui väikse või keskmise sissetulekuga inimesel tuleb tuludest panustada 2% lisaks kolmel aastal, panustavad ka ettevõtjad kolmel aastal. Maks on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni ja seotud julgeolekuvajadustega, lisaks teeme kolme aastaga -10% ulatuses kärpeid avalikus sektoris.
Ettevõtjate, küll erinevaid valikuid eelistanud, suuresti ühine sõnum oli, et ettevõtlus on nõus panustama tähtajaliselt kaitsekulutuste katmisesse. Valitsuse valik langes pärast põhjalikku analüüsi ja kaalumist, otse öeldes rasketest valikutest väiksema mõjuga majandusele, nii laekumises kui tulevastele investeeringutele ja kasvule.
Julgeolekumaksuga katame kaitsekulusid ja ostame vajalikku lahingmoona, teeme ka julgeolekuinvesteeringuid, kindlustame piiri ja sisejulgeolekut. Kaitsetööstuse kasvuvõimalusteks ja Ukraina võiduni aitamiseks loome Eesti ajaloo suurima, 400 miljoni suuruse tööstuse kasvuplaani. Kaitsetööstus on tulevikus Eesti kaitsevõime kasvu võimalus ja osa.
Tähtajalisele julgeolekumaksule lisaks kärbime avalikke kulutusi, et riik saaks tõhusamaks, riigi kulutuste ja tegevuste põhjalik ülevaatamine jätkub iga-aastaselt.
Kindlusest saab tulla majanduse ja perede kasv
Ebakindlus pärsib kasvu, kindlus ja teadmine, et asjad on korras ning otsustatud, saab olla kasvu eeldus.
Lisaks planeerimise kiiremaks muutmisele, oskustööjõu saamiseks vajalike reeglite ülevaatamisele ja riigihangete seaduse muutmisele suuname investeeringuteks järgneval neljal aastal märkimisväärselt vahendeid. Sealhulgas CO2 kvoodimüügi tuludest 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu taristu ehituseks, sealhulgas Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks, vahendeid eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks, teede ehituseks, aga ka rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.
Alates 2026. aastast käivitab riik majandus- ja tööstusministri vedamisel suurinvesteeringute toetuse, et luua Eestis kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti. Lisaraha läheb ka teede ehitamisse, kasutades välisrahastust ja eelarvevahendeid. Palju muud on uue eelarvega tegemisel, millest saab sündida kasu majanduse kasvuks.
Riik hoiab järgmisel neljal aastal kokku pea miljard eurot
Kärpe summa sees on nii ministeeriumite valitsemisalade protsendikärped kui eelarverevisjoni kokkuhoid. Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10 protsenti. 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.
Valitsuse eesmärk on vähendada 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositult 4,4 protsendilt 3 protsendini SKP-st. Valitsuse otsustest tulenev kokkuhoid üksi riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot. Seda on veidi rohkem kui politsei või kaitseväe palkadeks kulub. Aruka rahanduspoliitikaga suudame hoida võla ja intressikulude kasvu ära.
See kõik on lühike kokkuvõte olulisest. Kindlus saab olla kasvu alus. Kui loome kindluse kaitses ja teeme korda meie oma riigi rahaasjad, saab tulla ka kasv. Tänased valikud, kaitsevajaduste kasv on paratamatus, kuid meie kohus laste ees on teha seda, mis on vajalik, et Eesti oleks siin ja vaba ka saja aasta pärast. Loodan Eesti inimeste mõistmisele ja valmisolekule hoida meie ühist, oma ja vaba riiki.