Kesk-Euroopa üleujutused ja Vahemere riikide metsapõlengud annavad tunnistust, et peame pöörama tähelepanu ka kliimakriisi tagajärgedega kohanemisele ja nende ennetamisele.
On selge, et kliimakriis mõjub globaalsele julgeolekule laastavalt mitmel viisil: vee- ja toidupuudus, ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud migratsioon ja konfliktid ressursside üle. Samuti näeme aina enam meie oma Euroopa näitel, kuidas kliimakriis kujutab endast kasvavat ohtu riikide sisejulgeolekule. Ekstreemsed ilmastikuolud, nagu üleujutused, tormid ja põuad, muutuvad üha sagedasemaks ning intensiivsemaks, suurendades looduskatastroofide riski ning tuues kaasa sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid.
Praegused Kesk-Euroopa üleujutused näitavad, kui ootamatult võivad ekstreemsed ilmastikunähtused kulmineeruda looduskatastroofiks. Tugevad vihmasajud on tekitanud laiaulatuslikke üleujutusi, mis kahjustavad riikide infrastruktuure, sealhulgas maanteid ja sildu ning ka elektrisüsteeme.
Alates läinud nädalavahetusest on üleujutused nõudnud Kesk-Euroopas 21 inimelu. Katastroofide käigus on evakueeritud tuhandeid inimesi ning palju on ka kadunuid. Uputused jätsid elektrita umbes 25 000 majapidamist Rumeenias ja 17 000 Poolas. Eesti näitel oleks esimese arvu puhul tegemist terve Põlva maakonna ja teise puhul Viljandi linna elanikega.
Ungari pealinn valmistub samuti üleujutuseks. Doonau jõe veetase peaks selle nädala teisel poolel tõusma 8,5 meetrini ning sellisena ka mõnda aega püsima, sest tugevate vihmasadude tõttu kestab tulvavesi pikalt. Slovakkias oli Doonau veetase veel pühapäeva õhtul kaheksa meetrit ja praeguseks oodatakse selle tõusu juba üheksa meetrini.
Tšehhis on eelmisest neljapäevast saati sadanud maha 473 mm sademeid, mis ületab kuunormi viis korda. Austria linnas St. Pöltenis on aga nelja päeva jooksul sadanud maha rohkem vihma kui kogu riigi kõige vihmasema sügise jooksul aastal 1950.
Kõige selle kõrval laastavad praegu Portugali suured metsatulekahjud ja riigi 20 piirkonnas kustutab tulekahjusid peaaegu 1600 tuletõrjujat. Mõjud infrastruktuurile on kohutavad ja metsatulekahjud on nii tavakodanike kui ka päästjate elusid nõudnud. Samuti laastasid metsapõlengud suvel veel mitut Euroopa riiki, nagu Albaaniat, Põhja-Makedooniat, Kreekat, Itaaliat ja Hispaaniat.
Ennetus ja ettevalmistus päästavad elusid
Ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud kriisid nagu kõik muudki kriisid nõuavad kiiret ja koordineeritud reageerimist nii pääste- ja kiirabiteenistuselt kui ka tõenäoliselt julgeolekujõududelt. Jõustruktuuridel jääb samal ajal aga vähemaks aega ja ressurssi, et tegeleda tavapäraste tööülesannetega, mis muudab riigi sisejulgeoleku haavatavaks.
Kliimakriisi leevendamise ja sellega kohanemise juurde peab kuuluma ka sisejulgeoleku tugevdamine. Kui kliimakriisist tulenevatel ohtudel on küljes erakordselt suure summaga hinnalipikud, siis ohtude ennetamise ja kliimakriisiga tegelemise hind on veidi odavam. Pean siin all silmas näiteks üleminekut puhtale ja rohelisele energiale, elurikkuse taastamist ja suurendamist, inimeste teadlikkuse suurendamist, elukeskkonna kliimakindlaks ehitamist nii maal kui ka linnas ning üldist kasvuhoonegaaside emissiooni kiiret vähendamist.
Näiteks on Hispaania edukalt näidanud eeskuju ennetustöödega, millel on olnud tuntav mõju. Viimaseil aastail esinenud ränkade metsatulekahjude tõttu on Hispaania hakanud aina enam investeerima kliimakindlusesse. Selle aasta algul investeeriti ainuüksi Málaga mägede piirkonda metsatulekahjude ennetamisse ligi 350 000 eurot. See on end igati õigustanud, sest kahel järjestikusel aastal on metsatulekahjudest põhjustatud kahju vähenenud oluliselt – Andaluusias põles tänavu „vaid“ 181,32 hektarit, mis on 89% vähem kui eelmisel aastal, mil põles 1674,32 hektarit.
Täpselt samuti, nagu teadvustame idanaabri ohtlikke kavatsusi meie suhtes ja valmistume kõikvõimalikeks olukordadeks, peame ka teadvustama kliimakriisi olemust ja ohtu oma riigile ning sellest tulenevaks valmis olema. Looduskatastroofidest või kliimakriisist rääkimine ei ole paanika õhutamine, vaid reaalsele olukorrale otsa vaatamine. Järjepidev ja konkreetne ettevalmistus aitab meil tulevikus vähendada kliimakriisi tagajärgede tõsidust ning säästab raha, loodust ja inimelusid.