Mis saab Tallinna Vene kultuurikeskusest? Seda küsimust ei soovita arutada, vaid kasutada seda stalinistlikku õudust hoopis endale valijate meelitamiseks. Keskerakond sai endale mantlipärija sotside näol, kes on jätnud ebamugavad teemad mugavalt “sahtlisse”, kirjutab Ivi Eenmaa.
Kui mõni aeg tagasi ütles sotside liider põhimõtteliselt, et “käed eemale vene valijatest”, siis ehmatasin ja jäin ootama, mis nüüd edasi saab. Tuhkagi ei saanud. Kõik jätkub vanamoodi. Inimesed, kes pole Eesti kodanikud, kes pole enam kui 30 aasta jooksul õppinud Eesti keelt ja kel ei peaks olema erilisi poliitilisi õigusi elu korraldamisel Eestimaal, jätkavad oma tavalist, hästi sisse tallatud elu. Käed eemale, öeldi ju.
Nüüd siis mitte ainult Keskerakonna, vaid ka sotside toetusel.
Vene kultuurikeskuse küsimus jäeti liiga mugavalt ripakile
Mis saab Vene kultuurikeskusest edasi? Seda küsimust ei soovita arutada, vaid kasutada seda stalinistlikku õudust hoopis endale valijate meelitamiseks. Nii on Tallinna südalinnas tegutseva Vene kultuurikeskuse saatus mugavalt ripakile jäetud.
Tunnistust juhtunust annab hirmutav asjaolu, et Tallinna linna volikogu kõnepruugist on kadunud mõiste “kultuuriküsimused”. Saan aru, et kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmete aur läheb võitlusele eestikeelse hariduse ülemineku saavutamiseks, aga peab leidma energiat muukski.
Kultuuriküsimustega peaks tegelema nagu sotsiaaldemokraadist abilinnapea Kaarel Oja, kuid tema seisukohad pole valjult kõlanud. Kindlasti on linnapea Jevgeni Ossinovski oma väljaütlemistes ettevaatlikum kui erakonna juht Lauri Läänemets. Ju on ta kalkuleerinud, et parem on olla vait ja mitte kiirustada.
Monitoorisin meediakajastusi. Viimati korda sai Vene kultuurikeskus märkimisväärset üleriigilist tähelepanu Mihhail Kõlvarti valimiskampaania paigana europarlamendi valimistel.
Tipptasemel artistid ei käinud seal enne ega tule pärast
Kahtlemata on Venemaa poolt sõja alustamine Ukrainas mõjutanud eesti-vene kultuurisuhteid või täpsemalt, muutnud nad olematuteks. Tuletaks aga meelde, et Vene kultuurikeskus pole mitte kunagi olnud populaarseks meelispaigaks vene muusika või visuaalse kunsti tipptasemel artistidele.
Miks peaks keegi eesti või välismaine artist soovima astuda lavale, mille kohal jälk sirbi ja vasara kujutis? Svastika alla keegi ju tantsides või lauldes südant puistama ei lähe.
Luban endale karmi otsekohesust: pigem on Vene kultuurikeskus ajalooliselt olnudki venekeelsete harrastuskunstnike ja -muusikute kultuurimeka. Vähetähtis pole olnud keskuse tegevus keskerakondliku mõtteviisi propagandaasutusena ja seda rohkem kui 30 aasta jooksul. Seisan ühes Reformierakonnaga vastu sellele, et see n-ö vana rohetooniline venekeelne film saab poleerituma ja erksamate värvidega uusversiooni.
Kultuurikeskusest kogukonnamajaks
Julgen teha hüpoteesi, et Vene kultuurikeskuse juhtimine on jäetud rahule 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisteni. Tõenäoliselt teab seda ja arvestab rahu saamisega ka Vene kultuurikeskuse direktor Eduard Toman. Ega ta muidu nii vaiki ja rahulik ei oleks. Linna üldise revisjoni raames igatahes Vene kultuurikeskust ei näe.
Kuna revisjoni ei tulnud, pakun uue lahenduse. Vene kultuurikeskuse saatus väärib avalikku arutelu kultuuriministeeriumi esindajatega, neil on terviklikum ülevaade kultuurielu vajadustest kui Tallinna linnaametitel.
Selge on see, et nime muutmisest on vähe. Pakun välja, et maja võiks ehitada ümber kogukondlikuks kultuurikeskuseks Tallinna südalinnas. Eemaldame okupantide sümbolid ning taastame kunagises pealinna suurimas hoones tegutsenud restoran-kabaree Must Kass ja esinduskino Grand Marina.
Enne läheb vaja avalikku arutelu ja selgust, mis majas toimub. Seejärel avatud konkurssi, et anda hoonele (koostöös erasektoriga) uus kontseptsioon ning korraldada ka Eesti Arhitektide Liiduga arhitekuurivõistlus. Siis me teame, mis on parimad võimalikud lahendused maja eesmärgi muutmiseks.
Asukoht südalinnas, hoone ise ning kahtlemata meie linna ajalugu väärivad suursugust ja kaasaegset kultuurihoonet. Ja suured asjad algavad väikestest sammudest: okupatsiooniaja atribuutika viimisest muuseumisse. Selle jõuame ühe aastanumbri sees koalitsiooniga küll ära teha.