Tallinna vanalinn peaks muutuma senisest palju paremaks elukeskkonnaks, kus oleks kohalikule elanikule orienteeritud ettevõtlust ning ka palju kvaliteetsemat elamust turistidele, kirjutab Sander Andla.
Jaapani turisti ei tule Tallinna, et nautida siinset tõlgendust jaapani köögist, ta tuleb siia ikka selleks, et kogeda meie kultuuri, ja näha, kuidas meie inimesed päriselt elavad. Ja me tahame, et vanalinna elanik elaks hästi. Ning eelkõige, et siin tahetaks kasvatada lapsi ning veeta vaba aega.
Selleks on kesklinna valitsuse eestvedamisel jõudnud lõpusirgele Tallinna vanalinna arengukava koostamine, mille käigus on töörühmad reastanud väljakutseid, maalinud tulevikuvisioone ning loonud lahenduskäike selleks, et vanalinna elukeskkonda parandada. Üheks eesmärgiks oleme võtnud, et 2035. aastaks elaks vanalinnas 5000 püsielanikku.
Seetõttu on arengukava sisu koostamisel olnud väga tähtsal kohal elanike kaasamine. Vanalinna selts on olnud kaasatud kõikidesse töörühmadesse, sest kes teaks kohalikke olusid paremini kui inimesed, kes siin igapäevaselt elavad.
Samuti oleme teinud koostööd ettevõtjatega ning teistega, kes vanalinnas igapäevaselt tegutsevad. Nende murede ja rõõmude põhjal on juba vastavate linnaametite abil sündinud tegevused, mis meid soovitud suundades edasi viiks. Ka ametnike endi sahtlitest on tulnud päevavalgele suurepäraseid ideid, mis on jäänud argiste tegevuste kõrval oma aega ootama. See aeg on nüüd käes.
Mida uuelt arengukavalt oodata?
Ülesehituselt järgib vanalinna arengukava arengustrateegia “Tallinn 2035” struktuuri ja eesmärke, täpsustades neid just vanalinna võtmes. Toon vabas vormis välja viis näidet valmivas arengukavas leiduvast.
1. Muinsuspärandi säilitamine
See on loomulikult ühe UNESCO maailmapärandisse kuuluva piirkonna peamine eesmärk. Aga see pole üldse nii iseenesestmõistetav, kui võiks arvata. Kui puu juur hakkab uuristama ajaloolist müüri, siis kumba eelistada? Kui suures ulatuses peaks vanalinnas soodustama elurikkust ning millises ulatuses haljasalasid hooldama? Need põhimõtted proovib valmiv arengukava sõnastada.
2. Vanalinna kultuurikvartali loomine
Kultuurikvartali asukohaks on mõeldud Pika tänava piirkond ning selle üks raskuskese oleks valmiv Linnateatri hoone. Selle idee eellugu on pikem ning selle avamiseks on vaja endalt küsida, miks eelistavad paljud inimesed käia kaubanduskeskustes. Ikka sellepärast, et on mugav otsida kaupu ja teenuseid sealt, kus palju pakkujaid lähestikku koos on. Kui ühest kingapoest sobivat paari ei leidnud, on järgmine kohe kõrval. Samamoodi on kaubanduskeskust odavam reklaamida kui iga kingapoodi eraldi.
Samast põhimõttest tulenevalt on olnud aastate jooksul kõneks olnud ka ideid vanalinna ettevõtlust tsoneerida, et erinevad teenused ja tooted koonduksid samasse piirkonda. Selge on aga see, et me ei saa ega tahagi sundida vaba ettevõtlust selliselt joonduma.
Kuna Pikale tänavale on juba praegu omajagu kultuuri koondunud, saame pilootprojektina järele proovida, kuidas sellise kindla suunitlusega piirkonna kujundamine vanalinnas õnnestub. Kui praegu on vanalinnas peamiselt tuntud just peopiirkonnad, siis kas meil õnnestub luua neile vastukaaluks ka üks rahulikum alternatiiv, mis hakkaks samuti oma elu elama?
Boonusena saaksime aktiivsemaks ka Paksu Margareeta värava ning kohalik elanik leiaks nädalavahetusel tee vanalinna mitte ainult pidutsemiseks, vaid ka rahulikumaks ajaveetmiseks. Ja see omakorda meelitaks kvartalisse uusi kultuuriasutusi.
3. Linnaruumi elavdamine paindliku liigendusega
Ühetasandiliseks ehitatavad tänavad parandavad ligipääsetavust, kuid muudavad tänavaruumi ka lagedamaks. Raekoja platsil juba teist aastat üles pandud suvepark on näidanud, et inimesed ootavad linnaruumi uusi võimalusi aega veeta ja puhata, kuid sedagi, et need lahendused peavad olema vajadusel hõlpsalt ümberpaigutatavad, näiteks kultuurisündmuste läbiviimiseks.
Ka vanalinna arengukavas on välja toodud vanalinna sobiva linnamööbli väljatöötamise idee, mille moodulid sisaldaksid istepinke, laudu ja konteinerhaljastust, ent mida saaks paindlikult ümber paigutada näiteks minilavaks.
4. Mida teha autodega?
Kui Tallinna senised arengudokumendid nügivad pealinna keskkonnasäästlikumate liiklemisviiside poole, siis vanalinnas on sellega alustatud juba mitukümmend aastat tagasi. Nõukogudeaegsetel fotodel näeme sõidukeid parkimas isegi Raekoja platsil. Tänavaid, millel on liiklemine pargitud sõidukite vahel raskendanud, leidub praegugi. Eks kõige lihtsam oleks seda lahendada keelumärgiga, aga see pole suund, mida üks elanikega arvestav linn peaks valima.
Meie näeme lahendust hoopis parkimisvõimaluste tekitamises vanalinna piirile, mis võimaldaks vanalinna äride klientidel soodsatel tingimustel oma sõiduk vanalinnast välja jätta, aktiveerides parkimispileti samamoodi nagu kinodes.
Ka kohalike elanike puhul ei poolda kesklinna valitsus piitsa, vaid hoopis präänikut. Kui vanalinna piiril oleks elektriautode laadimisvõimalusega parkimislahendus, siis pargiks järjest enam elanikke oma sõiduki vanalinnast välja, ilma et neid selleks liiklusmärkidega sundima peaks. Ja sellest võidavad kõik.
5. Vanalinna kuraatori rolli loomine
Vanalinn on eriline asum, kus ristuvad paljude inimeste ja asutuste huvid. Iga vanalinnas toimuv protsess kipub aga samaaegselt puudutama mitmete linnaametite ja ka kaugemate asutuste tegevusala. Linnaosa mõistes on vanalinn siiski üpris väike asum ning iga ametniku jaoks on vanalinn üks paljudest tööülesannetest.
Just seetõttu vajavad elanikud üht inimest, kes vanalinnaga süstemaatiliselt tegeleb ja kes on nendes ristuvates huvides toimuvaga alati operatiivselt kursis. Ettevõtlus (sh turism) ja kultuur vajavad ühise sammu astumiseks proaktiivset koostööd, et ei kohtutaks alles siis, kui mingi probleem vajab lahendamist, vaid regulaarselt, et seda ühist sammu hoida, sest tegelikult on kõigi osapoolte eesmärk ju sama: parem elu- ja ärikeskkond.
Kuidas edasi?
Nüüd läheb arengukava linnaosavalitsuselt edasi ülelinnalise haardega Tallinna linnaplaneerimise ametile, mis meie UNESCO maailmapärandi pärli arengusuunad lõplikult ära vormistab. Soovin järgmisele instantsile jõudu ning veelgi olulisem on, et need suunad saaksid ka järgnevate aastate jooksul ellu viidud.
On ju iga arengudokumendi juures kõige olulisem, et see ka ellu viidaks, mitte ei võetaks seda aastate pärast riiulist tuvastamaks, kas esines kokkulangevusi tegelikkusega. Kuna vanalinna arengukava on koostatud elanikke kuulates ja kuulda võttes ning mitmete selles kirjeldatud protsessidega on linn juba ka alustanud, siis on olemas kõik eeldused, et sellest saab üks igati hea ja toimiv arenguplaan ning vanalinna kujunemine senisest paremaks elukeskkonnaks saab tõepoolest ka teoks.