Head erakonnakaaslased, head sõbrad
Aitäh teie toetuse ja usalduse eest. 664 häält on tugev toetus!
Ehkki olen noor, paistab ajalukku vaadates, et oravate meeskonnaga liitusin juba 28 aastat tagasi. 1996 liitusin, napilt aasta – poolteist peale Reformierakonna sündi. Paelus avatud suhtlus, sisulised väitlused erinevate valikute ja ideede tasakaalu üle. Vabadus oli olulisim majakas. Ise hakkamasaamine, selge läänele ja tulevikule orienteeritus olid meremärgid, mis juhatasid.
Ühisele väärtusruumile loodud meeskonnas oli ja on igaüks eriline, oma kogemuse, teadmiste, oskustega. Üheskoos sai sellest meie meeskond. Taolist kultuuri, ühist meeskonnavaimu tahan ma mulle usaldatud rollis ka edasi luua. See on meie kõigi Eesti, nagu on Eesti rahva hea käekäik, jõukuse kasv, kindel kaitse ja arukad tulevikuvalikud meie ühine hool.
Oleme (Reformierakonnana) Eesti poliitikas ainulaadsed. Töökultuurilt, mis hoiab kokku, kuid ei jäta omavahel ühtegi keerulist küsimust küsimata. Austuselt, mis tuleb teema valdamisest ja töö tegemisest, mitte hoogsast noogutamisest. Meie missioon on aktuaalne – ise hakkama saav rahvas, jõukuse ja tugeva keskklassi kasv, kindlus kaitsel majanduse ja perede kasvuks, lääne suund ja kultuur ning peamine, lootus – töötame ka raskel hetkel alati parema tuleviku nimel.
Kirjeldatu on tervemõistusliku Eesti inimese DNA ja ometi ei tea ma ühtegi teist erakonda, mis päris sellist vaadet kannaks. Vasakul on neid, kelle arvates tubli olemine, suurem pingutus tuleb nivelleerida ümberjaotamisega. Mõistmata, et iga pingutus toobki juba ühiskonnale rohkem, kui sellele ette käega löömine teadmises, et see pole väärt. Teisel pool meid on need, kelle ainus elu on minevikus ning rahanduslahendused alati tuleviku arvelt.
Olen kaugel arvamusest, et vaid meil on kõik vastused, kaugel sellest. Kuid tean, et hea väärtusbaasiga saab ajaproovile vastupidavad otsused. Vabadus, kindlus, jõukuse ja perede kasv, lääne kultuur ja tuleviku ehitamine. Erakonna juhina näen ennast meeskonna eestvedajana ja väärtuspõhise kultuuri loojana ning hoidjana.
Tänan oma eelkäijaid. Teie töö on innustav. Olen palju erinevaid töid kõrvalt näinud tehtavat, erakonna eestvedamise töö on meie valdkonnas ilmselt kõige keerulisem paljudest. Kuidas hoida tasakaalus oma ilmavaade ja riigi tulevik, kuidas vahel süda kõvaks teha jonnijale (ehkki nagu lastega, võib see väga armas olla), ning kuidas minna vahel appi sinna, kus seda häda veel ei märgata. Aitäh, Kaja, Eesti suuremaks tegemise ning paljude innustamise eest! Aitäh Hanno, Taavi, Andrus ja Siim, Paul-Eerik, teie loodu läheb edasi ja areneb.
Head kuulajad,
Reformierakond on partneritega koos valitsusvastutust kandev erakond. Ajad, millest läbi oleme tulnud, on keerulised. Otsused, mida teeme, on suunatud kindluse loomisele ebakindlas maailmas. Kindlusest saab tulla kasv.
Kui mainida vaid osa – Venemaa julm vallutussõda Ukrainas. Pihta on saanud kogu Euroopa. Pihta oleme saanud meie ja mitte vähe. Majandusaktiivsus langes ja kiratses, tarbijate ja investorite ebakindluse kasv on reaalne, kasvas vajadus panustada massiivselt julgeolekusse.
Kriise oli teisigi. Majanduslik jahenemine kogu maailmas, inflatsiooni pidurdamiseks suurte keskpankade poolt majanduse hoo peatamine, meie eksporditurgude keerulised ajad, Rootsi, Soome, tarneraskused tööstustes ja palju muud.
Nagu inimeste, nii on ka riikidega. Mida võimekam oled muutusi taluma ja mitte vaid taluma, ka kasutama, seda paremini sul läheb. Kõik muutused pole ettenähtavad, mõned on mittesoovitavad, kuid võime nendega toime tulla, orienteeruda, määrab, kes tuleb välja ja kes jääb hätta.
Ukraina vabadussõda Venemaa vastu paneb proovile kogu maailma meelekindluse. Venemaa režiimi juhid teavad ja sellele ka panustavad. Kui alguses on kõik koos abistamas, siis millal lüüakse käega, millal usutakse desinfot, mis viib toetajad kahtlema toetamises, millal tulevad uued mured, sellele diktaatorid mängivad. Neil pole vastutust ega valimisi. Nagu teravmeelsemad ütlevad, on asju, mida valida ei saa – vanemad, õed- vennad ja Venemaa presidenti.
Seepärast ei saa me ka väsida. Eestis, Baltimaades, demokraatlikus maailmas. See on kestvusproov. Meile siin on see ka ellujäämise valik. Kas Venemaa peatatakse seal või kogub ta taas ennast ja vaimselt sant režiim tuleb uut vallutust otsima. Ma ei loo ebakindlust, öeldes, et Venemaa NATOt rünnata plaaniks, selleks tal täna jõudu pole, väed on Ukrainas hõivatud. Kuid me peame teadma, et see on aeg, mis on antud meile iseolemise kindlustamiseks. Et liitlastel oleks selge, meile saab loota ning vaenlasel sama selge nagu pilt elektrikapi uksel – ära roni, tapab.
Reformierakond seisab Eesti iseolemise ja julgeoleku eest. Valitsuses oleme viinud kaitsekulutused 3%-ni SKPst. Oleme suuremate Ukraina toetajate hulgas. Oleme igas kanalis ja igal tasandil veennud meie liitlasi, et võitlus võib olla kallis, kuid vabadus on hindamatu.
Kaitse ja majandus, julgeolek ja jõukus on meie uue valitsuse plaan.
Panustame igal aastal Ukraina toetuseks 100 miljonit eurot, ehk 0.25% oma SKPst. Sel aastal on see juba täidetud. Kutsume üles ka teisi riike sama tegema kuni võiduni.
Eesti majanduse jaoks tähendab see uut kasvuvõimalust. Maailmas on IKT valdkond pikalt buuminud. Oleme selles tugevad, julged startijad. Energeetikabuum on samuti käimas, suured muutused toovad kaasa palju uusi võimalusi, Eestil on selles väga hea platvorm kasvada endast suuremaks. Uus valdkond, mille kasvule Eestis riigi poolt kaasa aitame, on kaitsetööstus.
Sõnastame valitsuse põhimõttena, et kaitsetööstus saab olema kaitsevõime osa. See tähendab praktilisi muutusi ja suuri võimalusi. Muuta tuleb näiteks relvaseadust, et meie ettevõtted saaks siin arendada seda, mida hetkel teevad reeglite pärast naaberriikides. Tähendab aga ka seda, et Ukraina vajadusi hakkavad tootma Eesti kaitsetööstusettevõtted. Järgmise nelja aastaga 400 miljoni ulatuses. See on Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise plaan.
Muudame ka riigihangete seadust. Innovatsiooni, kliimasõbralikkuse ning kaitsevajaduste vastuostude mehhanismid tuleb sõnastada. Lihtsamalt öeldes tähendab see poole miljardi või miljardi moona ostmisel 100 või 200 miljoni eest siia tekkivat arendust, hooldust või teadmistel põhinevat keskust.
Uus moodne tööstus, selle hulgas kaitsetööstus, on osa meie plaanidest, et kindlale kaitsele põhinedes sünniks kasv. Kaitsetööstus on selle kümnendi lõpuks prognoosinud oma mahuks miljardi, õnnestumisel saab see number suuremgi, on nende endi arvamus. Muutsime ka valitsuse tööloogikat. Majandus- ja tööstusminister saab olema see, kes võtab varrukast igaühel, kes siin kasvada tahab või kes otsib maailmast teed siia. Planeerimine saab kiirem, igasugu lube vähem. Suur töö on ees, aga aastate pärast saame öelda, et mäletate kui keerulisel ajal alustasime? Saime paremaks asjad. See on asi, millega minna ajalukku. Sest isegi kui mõned sammud on rasked, tuleb asjad korda teha, liikuma saada, luua kindlus ja kasv. Meil on võimalus oma konkurentsivõimes kasvada, luua endale unikaalsed eelised maailmas.
Kindlasti tuleb sel sügisel debatte julgeolekumaksu teemal. Maksufestival siiski lõppeb. Eelarvega koos peame ära debatid, kuidas julgeolekumaks rakendub. Printsiip on laiapõhjalisus. Julgeolek on meie kõigi ühine asi, pensionärist pagarini, ajakirjanikust varahaldurini. Nii ka rakendub kasvanud julgeolekukulutuste katteks ja uue moona hankimiseks tähtajaline julgeolekumaks 2028 aasta lõpuni. 2022 aasta lõpus olid meie julgeolekukulutused 2,16% SKPst, täna on 3,4%. Vahe on 550 miljonit. Mitte just 3.50, eksju. On loogiline, et kulud kasvasid, kriis nõudis, kuid need tuleb katta. See tähendab, et julgeolekumaksuga kaetakse kasvanud julgeolekukulud ja uue moona soetamine.
Lisaks tuleb eelarve veidigi tasakaalu poole nihutamiseks teha kärpeid. Loodan mõlemas Eesti rahva mõistmisele – asjad tuleb korda teha ja kui me ise oma kaitsesse ei panusta, võib vähese asemel ohus olla kõik, mis meil on.
Ahjaa, kes süüdi on, nii küsisid minult Arp Müller ja Mirko Ojakivi saates „Stuudios on peaminister“? Vene agressioonis pole vist kahtlust, Putin ja kõik, kes tema tegevusel kas aktiivselt või passiivselt lasevad juhtuda.
Meie eelarvehädade puhul osutavad rahanduseksperdid siiski aastale 2017, kui Isamaa rahandusminister Sven Sesteri juhtimisel lõdvendati eelarvereegleid. Juba toona ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, et see samm toob pikas vaates rohkem kahju kui kasu. Kaotasime tänu sellele puhvrid kriisidega toimetulekuks. Ja kriisid tulid. Covid, Vene sõda ja energiahindadega mängud.
Selle allamäe osa on ka pensionisüsteemi lõhkumine, mis panustas ka hinnatõusudesse. Pensionisüsteemi lõhkumise ajaproov on kiiresti viletsaks osutunud. Kõik, kes võtsid Isamaa õhutusel raha pensioniks kogutust välja ja ostsid uue teleka, küprokit või veel midagi taolist, on juba rahaliselt vastu pükse saanud. Ühiskond saab aga korra veel. Siis kui need kes pensioniraha poodi viisid küsivad, miks on nende pension väiksem tublilt kogunud inimestest.
Isamaa, kellel ma muidu pikemalt ei peatukski, on pakkumas Paltsi ja Reinsalu plaanina lahendust – tuleb võtta laen. Suur, kiire ja kallis. Nende plaan on kahjuks vilets – laen ei aita meil võlguelamist korrastada, vaid süvendab seda, tuues hinnakasvu kiirenemise ning ainsana naeratuse laenuandjale, kes teenib sellest hädast hulga intressitulu. Ma siinkohal tahaks viisakalt vihjata, et rahandusasjades ehk tasuks küsida parem nõu meie rahandusministritelt Ligilt, Sõerdilt, Maris Laurilt, Kranichilt või Kallaselt, mitte laenuasjades Tõnis Paltsilt.
Nagu mõistate, on meil plaan, kuidas Eestis asjad korda saada. See teekond saab olema täis kurve ja käänakuid. Üheskoos, meie tublide naiste ja meestega üle kogu Eesti saame sellega hakkama. Täname ja hindame igaühe pingutust, mõistame neid, kellel on raske, oleme kannatlikud nendega, kes tahavad mõista ning tänulikud meie partneritele ja toetajatele.
Valitsus esindab kõiki Eesti inimesi, ka neid, kelle eelistus pole parajasti valitsuses. Meie plaan on kindlus ja kasv. Üheskoos teeme selle teoks.
Meenutan sarnast hetke aastal 2017, kui kevadel tulin avalikkuse ette meie plaaniga minna Eestis üle eestikeelsele haridusele. Rahvustevaheline vaen, käed eemale lastest, see olgu vabatahtlik! Igasugu asju öeldi, öeldi ka arukaid. Fakt siiski on, et sel aastal alustasid kõik Eestis esimest klassi eesti keeles. See on suur ja põhimõtteline asi, mille algatasime ja kõik koos ära tegime.
Teeme ka järgmised. Aitäh kõigile usalduse eest, pidage siis meeles, et meeskonna edu sõltub igaühest, hoiame kokku, hoiame üksteist.
Aitäh!