Läbi riigi võlakirjade saab iga kodanik anda oma panuse ning näidata üles usku ja toetust Eesti riigile. Riigi võlakiri tugevdab meie julgeolekut, toob Eesti inimestele lisatulu ja elavdab majandust, kirjutab Mart Võrklaev.
Pikalt oodatud ja viimastel kuudel pea iga teise inimese meelel või keelel, kas maksutõusu või laenuvõtmise alternatiivina või patriotismi mõõtmise termomeetrina olnud Eesti jaeinvestoritele suunatud riigi võlakirjade emissioon on avatud. Võlakirjade vajaduse on välja öelnud erinevad arvamusliidrid ja hiljuti läbi viidud avaliku arvamuse uuring kinnitas, et iga neljas Eesti inimene kaaluks riikliku võlakirja ostmist.
Nüüd, pärast aasta jagu ettevalmistusi, on igal Eesti inimesel võimalik panustada oma riiki ehk lihtsustatult öeldes anda riigile laenu ja teenida sellelt kindlat intressitulu.
Eesti majapidamiste hoiuste jääk on rekordtasemel, juuli seisuga üle 12,4 miljardi euro ja on aastases kasvus euroala kõrgeim. Kolmandik sellest summast seisab aga arvelduskontodel teenides sisuliselt nullilähedast intressi. Tark on see raha kindlat tootlust teenima panna ja tark on riigil inimestele seda võimalust võlakirja näol pakkuda. Häid põhjuseid selleks on mitmeid.
Kõigil võimalus panustada
Riiklike võlakirju ostes saab investeerida oma kodumaasse. Eesti riik on alates koroonakriisi algusest aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju välismaistele fondidele ja kutselistele investoritele, aga kunagi parem pole saanud sellest osa meie kohalikud jaeinvestorid.
Riigikaitsesse panustamisel oleme eesrindlikud, kuid oma vabaduse kaitsmiseks tuleb meil veelgi rohkem pingutada ja täiendavaid vahendeid juurde saada. Vajadus muudeks investeeringuteks ja seejuures majanduse jalule aitamiseks kasvab samuti.
Kuna riigil jääb olemasolevatest vahenditest puudu, tuleb laenu võtta. Läbi riigi võlakirjade saabki iga kodanik anda oma panuse ning näidata üles usku ja toetust Eesti riigile. Me oleme väike, kokkuhoidev ja üksteist abistav rahvas ning koos tehes suudame palju ära teha.
Madalad riskid ja kindel tootlus
Kui riik kaasab võlakirjadega täiendavaid vahendeid, siis kohalik investeerimiskeskkond rikastub uue instrumendi näol. Riiklik võlakiri annab võimaluse teha oma esimesed sammud investeerimismaailmas.
Tähtajalise hoiuse kõrval on võlakiri madalama riskitasemega, stabiilse tootlusega ja likviidsem, sest sellega saab kaubelda Tallinna börsil ehk neid vajalikul hetkel maha müüa või hoopis juurde osta. Võlakirjaga kaasneb ka riigigarantii, millest enam kindlamat tagatist olla ei saagi.
Huvi võiks see pakkuda ka juba kogenud investorile, kes soovib oma portfelli hajutada madalama riskiga instrumentidesse ja lähiajal tõenäoliselt langema hakkavate hoiuse intresside kõrval kindlustada pikemaajalisem fikseeritud tootlus.
Kolmapäeval välja kuulutatud võlakirjaemissioonil saab riigi võlakirju märkida, kuni 9. septembrini. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 16. septembril 2026, mil riik ostab võlakirjad tagasi ning intressi 3,3 protsenti aastas.
Võrreldes praeguse tähtajalise aastase hoiusega on intress lühiajalises vaates mõnevõrra madalam, kuid võlakirja tähtaja vaates selgelt kõrgem. Koos laenuintresside langetamisega langevad ka hoiuste intressid. Seega riigi on võlakiri hea alternatiiv oma säästude turvaliseks hoidmiseks ja kasvatamiseks.
Kui raha peaks enne võlakirjade riigi poolt välja ostmist vaja minema, saab need edukalt võõrandada Nasdaq Tallinna börsil, sealjuures juba teenitud intressi kaotamata. Riik maksab intressi korra aastas, seega on oma säästudelt ka püsiv regulaarne tulu tagatud.
Kohalik kapitaliturg ja majandus elavnevad
Kapitalituru arendamisest on räägitud aastaid ja vajadus selle järele on endiselt. Koostöö finantssektoriga on siinkohal oluline, kuid ka riik ise saab selleks vajalikke samme astuda ning üks viis selleks riigiettevõtete börsile viimise kõrval ongi riiklikud võlakirjad. Aktiivne osalemine kohalikul turul aitab siia meelitada ka välisinvestoreid, suurendades seeläbi investeeringute voogu Eestisse.
Laenatud rahaga kaitsevõimesse panustades ja vajalikke investeeringuid tehes saab tuge majandus. Vähem oluline ei ole ka see, et kohalikele jaeinvestoritele suunatud riigi võlakirjade puhul jääb inimeste teenitud intressitulu Eestisse.
Kokkuvõttes saavad riiklikest võlakirjadest kasu nii Eesti inimesed, riik kui ka kohalik kapitaliturg. Küll aga tasub meeles hoida, et ka võlakiri on laen, mis tuleb andjale kindlaks määratud ajaks koos intressiga tagasi maksta. Olenemata sellest, et Eesti laenukoormus on veel väike (aga selle kasv üks kiiremaid), tuleb riigil olla laenamisel ja laenuraha kasutamisel vastutustundlik.